Hingede öö: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
40. rida:
"Hingede öö" peategelane kogeb üksindust, hirmu ja süütunnet, mis on eksistentsialistliku filosoofia kesksed mõisted. Inimese eksistentsiaalset üksindust rõhutavad akna ja müüri kujundid. Surnud Mehe maja akende ette on tõmmatud paksud kardinad. Akna taga on pimedus või tulemüür. Surnud mehe maja suletus väljaspoolsele maailmale sümboliseerib inimese tunnetuse subjektiivsust ja endassesuletust ning ka teispoolsuse tunnetamatust.<ref name=":5" />
Kui peategelane siseneb Surnud mehe majja, siis ta märkab, et maja uksel puudub lävi. See sümbol annab märku peategelase liikumisest tavareaalusest teadvuse ja psüühika valdkonda.<ref name=":5" /> Reet Neithali sõnul segunevad "Hingede öös" erinevad teadvuseseisundid (uni ja ärkvelolek), ruumidimensioonid (siin- ja sealpoolsus, elu ja surm) ja ajadimensioonid (tegelase minevikumeenutused ja olevikus mõtisklemine).<ref name=":5">Neithal, Reet 1988. Sümbolist eetikani: “Hingede öö”. – 75. Sünniaastapäevale pühendatud konverentsi materjalid II. Toim J. Undusk. Tallinn: Eesti NSV Kirjanike Liit, 9–30.</ref> Autor võrdleb "Kirjas proua Agnes Rohumaale" "Hingede öö" esimest osa ka reisikirjeldusega, mis toimub "väga piiratud alal".<ref>Ristikivi, Karl. Hingede öö. Tallinn: Eesti Raamat. 1991.</ref> Reet Neithali sõnul saab peategelase liikumist majas vaadelda reisimisena tema subjektiivsel hingemaastikul. <ref name=":5" /> Tiit Hennoste nimetab Surnud Mehe maja mälu metafooriks ja selles liikumist meenutamiseks.<ref name=":6" /> Surnud mehe majas on kellad seisma jäänud, ka minategelane kaotab oma kella. Need võtted loovad ajatu atmosfääri ja aitavad teoses edastada "inimeksistentsi kogemist universaalelamusena".<ref name=":4" />
Ristikivi ideaalid pärinevad minevikust – antiigist ja keskajast.<ref name=":1" /> Keskaja suurimaks kingituseks inimkonnale pidas kirjanik usku.<ref>Ristikivi, Karl 1976. Rooma päevik. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.</ref> Tänapäeva ilmaliku maailma suhtes oli Ristkivi skeptiline. See väljendub ka infernaalses "Hingede öö" atmosfääris. Ristikivi loomingust leiab keskaja kirjanduse malle ja tegelaskujundeid. Ivar Grünthal on maininud, et "Hingede öö" teises osas on tunnistajate teksti ees väikesed moraliseerivad proosapoeemid, mis sarnanevad XV sajandi Anjou hertsogi René I teoses "Südame pildid" ("Livre du coeur d'amour épris", 1475) kasutatud laadile.<ref name=":1" />
| |||