Maamõõl: erinevus redaktsioonide vahel

| liik = '''Maamõõl'''

| binaarne = ''Geum urbanum L.''

| binaarse_autor = L.

[[Fail:Wood Avens, or Herb Bennet - geograph.org.uk - 837094.jpg|vasakul|pisi|Maamõõla õis]]

Maamõõl on [[Kaheidulehelised|kaheiduleheline]] mitmeaastane 15–70 cm kõrgune [[Rohttaimed|rohttaim]].<ref name="Taimede määraja, 2007" />.

Maa-aluse osa moodustavad [[juur]] ja [[risoom]]. Maamõõlal on sammasjuurestik ning esinevad ka juurmised lehed.<ref name=":0" /> Risoomil ja juurel on iseloomulik lõhn, mis meenutab [[nelk]]i.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Lääts, J.|pealkiri=Kodumaa ravimtaimed|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=Olion|lehekülg=129}}</ref>. Juured sisaldavad [[Tanniin|tanniinetanniin]]e (15–20%), [[Eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]], geiini ehk eugenoolvitsianosiidi,<ref name=":1" />, parkhapet, vaiku, glükosiidi.<ref name=":3" />. Risoom sisaldab roosuhkrut, tärklist, park- ja värvaineid, vähemal määral eeterlikke õlisid.<ref name=":0" />.

[[Vars]] on püstine, õõnes, lühikeste udemete ja pikkade karedate karvadega kaetud, harunenud.<ref name=":0" /><ref name=":4">{{Netiviide|Autorautor=Sõukand, R. ja Kalle, R.|URLurl=http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=495|Pealkiripealkiri=Maamõõl Geum urbanum|Väljaanneväljaanne=HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik.|Väljaandjaväljaandja=EKM Teaduskirjastus|Aegaeg=2008|Kasutatudvaadatud=23.04.2018|Kohtkoht=Tartu}}</ref>.

Maamõõlal on katkestunult sulgjad [[Leht|lehed]], s.t sulgjad liitlehed, millel suuremate ja väiksemate lehekeste paarid vahelduvad, kusjuures maamõõla tipmine leheke on teistest oluliselt suurem.<ref name="Taimede määraja, 2007" />. Taime alumised lehed on jagused, ülemised hõlmalised.<ref name=":3" />. Lehtede roots on väga lühike, mõnel isendil ei pruugi see isegi märgatav olla. Maamõõlal on lisaks suured, varreümbrised abilehed, mille servadel on suured sisselõiked.<ref name=":0" />

[[Fail:Flickr - don macauley - Wood Avens.jpg|vasakul|pisi|Maamõõla vilikond]]

[[Õis|Õied]] on mõlemasugulised, kaheli õiekattega,<ref name=":0" />, viietised, püstised ja kollased,<ref name=":1" />, umbes 1–1,5 cm läbimõõduga ning asuvad üksikult peenikestel raagudel.<ref name="Taimede määraja, 2007" />. Tupplehed on rohelised ning käänduvad pärast õitsemist tagasi, kroonlehed on kollased, neid on ühel õiel 5. Õiepõhi on karvane, õieraol on rohkelt udemeid ja näärmekarvu. Maamõõl õitseb juunist augustini.<ref name=":0" />

[[Vili|Viljaks]] on pähklike, millel on pikk, tipus haakjalt kõverdunud nokk.<ref name=":1" />. Viljad asuvad ümaras kogumikus<ref name="Taimede määraja, 2007" /> – viljanutis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kukk, T.|pealkiri=Eesti taimede kukeaabits|aasta=2005|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=150–151}}</ref>.

Maamõõla [[Seeme|seemned]] on varustatud haagikestega.<ref name=":3" />.

Ürt (kogu maapealne osa) sisaldab tanniine ehk parkaineid.<ref name=":2" /><ref name=":1" />.

Maamõõl on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias ning kasvab asulate ümbruses, jäätmaal, niitudel ja metsaservades,<ref name=":1" />, võsastikes, teeservades.<ref name="Taimede määraja, 2007" />. Metsadest eelistab hõredaid laane- ja salumetsi .<ref name=":4" />. Eestis on ta tavaline taim ega kuulu kaitstavate taimede hulka.<ref name=":0" />.

Maamõõl on mitmeaastane [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] suvehaljas rohttaim, kes õitseb juunist augustini.<ref name=":0" />. Maamõõl paljuneb nii seemnetega kui ka [[Vegetatiivne sigimine|vegetatiivselt]],<ref name=":4" />, teda tolmeldavad putukad ning tema vilju levitavad loomad.<ref name=":0" />.

Maamõõla ravitoime seisneb peamiselt tema tanniinisisalduses, droogina kasutatakse juurt risoomiga ja ürti.<ref name=":1" />. Ravimtaimena on maamõõla koguni põllul kultuurina kasvatatud.<ref name=":0" />. Maamõõla juurt, risoomi ja ürti kasutatakse rahvameditsiinis seespidiselt kõhulahtisuse, seedehäirete ja isutuse korral,<ref name=":1" />, harvem palaviku ja südamehäirete, eriti südamepöörituse raviks.<ref name=":2" />. Välispidiselt leevendatakse maamõõla juure ja risoomi abil hemorroide, naha- ja limaskestapõletikku ja muid nahahaigusi. Ürti ehk maapealset osa tarvitatakse lisaks ülalnimetatule ka lihase- ja närvivalu vastu. Homöopaatias leiavad juured ja risoom kasutust neeru- ja kuseteede haiguste korral. <ref name=":1" /> Rahvameditsiinis on mainitud maamõõla kasutamist ka skrofuloosi ja [[malaaria]] raviks, lisaks on välja toodud tema toniseeriv toime.<ref name=":0" />. Levinuimad maamõõla kasutusviisid rahvameditsiinis on juurest ja risoomist valmistatud tee, peen pulber, keedis, viinaleotis, harvem õlleleotis; ürdist valmistatakse teed ja pulbrit .<ref name=":2" />.

Vastunäidustuste kohta andmed puuduvad, maamõõla kasutamist soovitatakse raseduse ja imetamise ajal vältida.<ref name=":1" />. Päevane annus on ürdi puhul 1–4 grammi, juurte ja risoomi tarvitamise puhul on see teadmata.<ref name=":2" />.

Juurt tuleb koguda aprillis ja mais,<ref name=":2" />, kuivatada temperatuuril kuni 35 °C.<ref name=":1" />. Ürti tuleb koguda õitsemise ajal (juuni-august) ning kuivatada.<ref name=":1" />.

Iseloomuliku nelgilõhnasarnase lõhna tõttu saab maamõõla juurt ja risoomi kasutada [[Nelk|nelgi]] asendajana näiteks marinaadides, samuti maitsestatakse maamõõlaga mõnda alkohoolset jooki.<ref name=":1" />. Maamõõla noori lehti kasutatakse nende märkimisväärse C-vitamiini sisalduse tõttu salatite valmistamisel, risoomi on kasutatud tärklise, roosuhkru ja värvainete allikana.<ref name=":0" />.

Maamõõlaga sarnanevad koostiselt ja toimelt [[ojamõõl]] (''Geum rivale'' L.), [[vahelmine mõõl]] (''G x intermedium'' ehk ''G. rivale x G. urbanum''), [[jaapani mõõl]] (''G. japonicum''), [[püstmõõl]] (''G. aleppicum'' ehk ''G. strictum'') ja [[kolmeõieline mõõl]] (''G. triflorum'' ehk ''G. ciliatum'').<ref name=":1" />.

== Välislingid ==