Hingede öö: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ristikafänn (arutelu | kaastöö)
Ristikafänn (arutelu | kaastöö)
72. rida:
Jaan Undusk on välja toonud, et nii "Hingede öö" teksti kui ka ajaloolise sarja romaanidesse on põimitud ka Püha Graali müüt. Peategelast võib vaadelda graalirüütel Parzivalina ja Surnud mehe maja Püha Graali lossina, mille peremees on surnud. Graali müüdist lähtudes otsib peategelane Surnud mehe majas ringi ekseldes Püha Graali – kõrgemat tõde. Peategelane tundub jõudvat äratundmiseni, et inimolemine on väärtus iseeneses, mis ei vaja enam edasisi põhjendusi. Surnud mehe maja vapi ühel vapipoolel kujutatud kaks tervitavat kätt ja romaani lõpp rõhutavad ligimesearmastuse olulisust. Kui peategelane lahkub majast, ütleb talle tema teejuht Stanley: "Ära ainult lükka tagasi ühtki väljasirutatud kätt!".
 
"Hingede ööd" ja ajaloolise sarja romaane ühendavad paljud leitmotiivid. <ref name=":1" /><ref name=":0">Keedus, Krista 2018. "Taevase ja maise armastuse motiivid Karl Ristikivi "Hingede öös" ja ajaloolises sarjas". Juhendajad Marina Grišakova ja Eva Lepik. Magistritöö. Tartu Ülikool, Maailmakirjandusemaailmakirjanduse õppetool.</ref> Seetõttu on kasulik vaadelda ja tõlgendada neid tekste kui ühtset tervikut. Näiteks läbivad ajaloolist sarja korduvad nimed, mis tähistab nime jumalast antust ja selle saatuslikkust. "Hingede öö" 20. sajandi maailmas valitseb "nimeskepsis, kadunud nime motiiv". Tegelaste nimed on neist võõrandunud – nimed on vahetatavad, neid asendatakse vahel isegi numbrikombinatsiooni, üldnime või vilistamisega. <ref name=":1" />
 
Jaan Unduski väitel järgib "Hingede öö" "Jumaliku komöödia" struktuuri. <ref name=":1">Undusk, Jaan 1988. Rüütel, humanist ja eksistentsialist: Sisseminek “Hingede öösse”. – Karl Ristikivi 75. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi materjalid I. Toim Pärt Lias. Tallinn: Eesti NSV Kirjanike Liit, 59–104.</ref> Dante teose struktuuri järgib ka "Hingede ööle" järgnev ajalooline sari. <ref>Keedus, Krista 2010. Gooti katedraal kui Karl Ristikivi ajaloolise sarja esteetiline ideaal. – Acta Semiotica Estica 7: 33–63.</ref> Nii "Hingede öös" kui ka ajaloolises sarjas on otsesed viited "Jumalikule komöödiale". George Duby on nimetanud "Jumalikku komöödiat" "viimaseks katedraaliks". Duby sõnutsi väljendub nii "Jumalikus komöödias" kui ka gooti katedraalis uusplatonistlik-varakristlik valgusel ja eetikal põhinev struktuur, mille osalisteks on Jumal ja loodu.<ref name=":2">Duby, George 1999. Katedraalide aeg: kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn: Kunst.</ref> Jaan Undusk on kõrvutanud “Hingede öö” esimest osa “Surnud mehe maja” “Jumaliku komöödia” põrguga ja kolmandat osa “Seitse tunnistajat” purgatooriumiga. “Hingede öös” paradiisi ei ole. "Hingede öös" tõuseb peategelane liftiga mäe jalamil (vrdl Dante purgatooriumi mägi) asuva Surnud mehe maja katusele, kuid leiab end tõusueelse lähtepunktiga samal tasapinnal. Dante purgatooriumi mäe tipus asetsevat maist paradiisi "Hingede öös" ei esine. Unduski meelest on ilmaliku pahupidise paradiisi vasteks ajaloolise sarja vaheteos “Imede saar”.<ref name=":1" /> "Hingede öös" ei eristu erinevad tasandid nii selgelt nagu ajaloolise sarja kahe esimese triloogia romaanides. "Põrgus" esineb viiteid ka purgatooriumile ja paradiisile. Vastupidiselt "Jumaliku komöödia" üha suureneva valguse filosoofiale liigub "Hingede öö" minategelane järjest suurema pimeduse poole. Rõhutatakse, et Surnud mehe maja "ei vasta enam ammugi oma otstarbele". Dante teispoolse korrapärase maailma hierarhiad on Surnud mehe majas segi paisatud. "Hingede ööd" iseloomustab häire kausaalses mõtlemises, toimub süsteemi autor-tegelane, opositsioonide tunnistaja-süüdistatav, patt-voorus, prokurör-advokaat üksteiseks sulandumine. Seetõttu võib vaadelda "Hingede ööd" ka "Jumaliku komöödia" paroodia või travestiana.<ref name=":1" /> Hierarhiline, valgusest särav ja omavahel armastuse sidemetega ühendatud maailm – gooti katedraal – on kokku kukkunud.<ref name=":0" />