Vabadusrist: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Süstematiseeritud, korrastatud. |
||
21. rida:
== Ajalugu ==
=== Väljaandmisest, tähistamisest ja kandmisest ===
[[File:Vabaduseristi kavalerid suunduvad Estoniast Vabaduse platsile risti saamisele., AM F 31852.jpg|pisi|Vabaduseristi kavalerid suunduvad Estoniast Vabaduse platsile risti saamisele, 24.2.1922]]
16. aprillil 1919. a. võeti vastu seadus Eesti Wabaduse Risti asutamise asjus<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/05/21/8 Nr. 79. Ajutise Walitsuse poolt 16. aprillil 1919. a. wastuwõetud seadus Eesti Wabaduse Risti asutamise asjus.], Riigi Teataja, nr. 30-31, 21 mai 1919</ref>. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest [[Vabadussõda|Vabadussõja]]s. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. aasta [[1. detsembri mäss|1. detsembri kommunistliku mässukatse]] mahasurumise eest. 1919. aasta [[Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord|Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra]] jõustudes muutus Vabadusristi III liigi andmine eraisikuile ebaseaduslikuks, kuigi seda jätkati. Vabadusristi väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega [[19. juuni]]l [[1925]].
Tekkinud olukord, kus Eesti kodanikud võtsid vastu teiste riikide teenetemärke, kuid puudus võimalus anda Eesti Vabariigi nimel riiklikke teenetemärke, tekitas piinlikke momente rahvusvahelises suhtlemises. Tekkinud lünga täitsid poolriiklikud [[Kotkaristi teenetemärk]] ja [[Eesti Punase Risti teenetemärk]]. Alles 1. jaanuaril 1938 kehtima hakanud uus Eesti Vabariigi Põhiseadus seadustas riiklike teenetemärkide andmise. 1938. aasta [[Riigikaitse sõjaaegse korralduse seadus]]e järgi võis Sõjavägede Ülemjuhataja sõja ajal anda Vabadusristi kõigi liikide kolmandat järku (§ 21, p. 8).▼
Vabadusristi kavaleride austamiseks tähistati [[Vabadusristi päev]]a. Algselt langes see kokku autasu asutamise kuupäevaga, kuid kuna 24. veebruar oli ka Vabariigi aastapäev otsustati Vabadusristi aastapäeva alates [[1931]]. aastast tähistada [[3. jaanuar]]il (Vabadussõja lõpu päeval). Alates [[1934]]. aastast võeti Vabadusristi aastapäevaks [[Taevaminemispüha]], mis on [[liikuv püha]] maikuus.
Vabadusristi liigi ja järgu mainimine kavaleri nime järel on kohustuslik alates 28. märtsist 1935<ref name="F1pBQ" />.
▲Tekkinud olukord, kus Eesti kodanikud võtsid vastu teiste riikide teenetemärke, kuid puudus võimalus anda Eesti Vabariigi nimel riiklikke teenetemärke, tekitas piinlikke momente rahvusvahelises suhtlemises. Tekkinud lünga täitsid poolriiklikud [[Kotkaristi teenetemärk]] ja [[Eesti Punase Risti teenetemärk]]. Alles 1. jaanuaril 1938 kehtima hakanud uus Eesti Vabariigi Põhiseadus seadustas riiklike teenetemärkide andmise. 1938. aasta [[Riigikaitse sõjaaegse korralduse seadus]]e järgi võis Sõjavägede Ülemjuhataja sõja ajal anda Vabadusristi kõigi liikide kolmandat järku (§ 21, p. 8).
26. juulil 1940 käskisid sõjaminister ja sõjavägede juhataja muutunud olukorra tõttu loobuda nimede juures Vabadusristi märkimisest ja Vabadusristi kandmisest hoiduda.
| |||