Erinevus lehekülje "Joe Biden" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 24 baiti ,  1 kuu eest
P
resümee puudub
P
Märgised: Visuaalmuudatus Teksti peitmine
P
Märgis: Teksti peitmine
Sündinud [[Scranton]]is [[Pennsylvania]] osariigis ja kasvades üles [[New Castle'i maakond|New Castle'i maakonnas]] Delaware'is, õppis Biden [[Delaware'i Ülikool]]is ja omandas seejärel 1968. aastal juristihariduse [[Syracuse'i Ülikool]]is. 1970. aastal valiti ta New Castle'i maakonna kohaliku omavalitsusse ning 1972. aastal sai temast 29-aastane Ühendriikide ajaloo järjestikus kuues kõige noorem senaator. Biden oli pikalt [[senati välissuhete komisjon]]i liige ning 2007. aastast selle esimees. 1991. aastal seisis ta vastu [[Lahesõda|Lahesõjale]], kuid toetas [[NATO]] laienemist Ida-Euroopasse ning sekkumist [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadesse]] 1990. aastatel. 2002. aastal andis Biden [[Ameerika Ühendriikide Kongress|kongressis]] poolthääles [[Iraagi sõda|volitusele kasutada Iraagis sõjalist jõudu]], ent vastandus president [[George W. Bush]]i 2007. aasta kavale suurendada riigis Ühendriikide sõjalist kohalolu. Samuti juhtis ta aastatel 1987–1995 [[senati justiitskomitee]]d, tegeledes uimastipoliitika, kuritegevuse ennetamise ja kodanikuvabaduste temaatikaga. Nii [[Joe Bideni 1988. aasta presidendikampaania|1988.]] kui ka [[Joe Bideni 2008. aasta presidendikampaania|2008. aastal]] kandideeris ta ebaõnnestunult Demokraatliku Partei presidendikandidaadi kohale.
 
Biden valiti senatisse kokku kuuel korral ning oli vanuselt neljas kõige vanem senaator, kui lahkus ametist, et asuda asepresidendiks [[2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimised]] võitnud Barack Obama valitsuskabinetis. [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aastal valiti Obama ja Biden teiseks ametiajaks oma ametikohale tagasi]]. Asepresidendina juhtis ta 2009. aasta [[Suur majandussurutis]]e mõjude vastu suunatud [[American Recovery and Reinvestment Act of 2009|taristuinvesteeringuid]]<!--, pidas läbirääkimisi kongressi vabariiklastest saadikutega--> ning tegeles finantspoliitikaga, kuid toetas ka [[Uus START leping|Uue START lepingu]] sõlmimist Venemaaga ja aitas kujundada poliitikat [[Ameerika Ühendriikide vägede väljaviimine Iraagist (2007–2011)|Ühendriikide vägede väljaviimiseks Iraagist 2011. aastal]]. Pärast [[Tulistamine Sandy Hooki algkoolis|tulistamist Sandy Hooki algkoolis]] juhtis ta tulirelvade omamisõiguse ülevaatamise ja tulirelvavägivalla vähendamisega tegelevat töörühma. 2017. aasta jaanuaris andis Obama Bidenile [[Presidendi Vabadusmedal|Presidendi Vabadusmedali]]i.
 
2019. aasta aprillis kuulutas Biden välja oma kandidatuuri [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] ning sai juunis Demokraatliku Partei ametlikuks kandidaadiks.<ref name="Drops" /> Augustis kuulutas ta oma asepresidendikandidaadiks [[California]] senaatori [[Kamala Harris]]e.<ref name="Harris" /> Novembrikuus saavutatud valimisvõidu<ref name="Valiti" /> järel astus Biden 2021. aasta 20. jaanuari pärastlõunal ametisse.