Vikipeedia

Versailles' rahu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 193.40.40.136 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi NOSSER.
Märgis: Tühistamine
EKaukonen (arutelu | kaastöö)
399 muudatust
Kontrollisin õigekirja, parandasin lausestust, eemaldasin kantseliiti, tegin lauseid lühemaks jne
1. rida:
{{See artikkel| räägib Esimese maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingust; teiste lepingute kohta vaata lehelt [[Versailles' leping (täpsustus)]]}}
{{Viitamata}}[[File:Chateau-de-versailles-cour.jpg|thumb|300px|[[Versailles' loss]]i osa, kus kirjutati alla rahulepingrahulepingule.]]▼
{{keeletoimeta}}
[[Fail:The signing of the peace treaty of Versailles.webm|thumb|thumbtime=5|Versailles' rahulepingu allakirjutamineallkirjastamine.]]▼
▲[[File:Chateau-de-versailles-cour.jpg|thumb|300px|[[Versailles' loss]]i osa, kus kirjutati alla rahuleping]]
'''Versailles' rahurahuleping''' sõlmition [[28. juuni]]l [[1919]] liitlasriikide ja [[Saksamaa]] vahel [[Prantsusmaa]]l pealinnas [[Pariis|Pariisis]]is [[Versailles|Versailles' losslossi]]i Peeglisaalis jasõlmitud leping, mis jõustus 10. jaanuaril 1920 ning mis lõpetas [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja.]] ▼
▲[[Fail:The signing of the peace treaty of Versailles.webm|thumb|thumbtime=5|Versailles' rahulepingu allakirjutamine]]
▲'''Versailles' rahu''' sõlmiti [[28. juuni]]l [[1919]] liitlasriikide ja [[Saksamaa]] vahel [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is [[Versailles' loss]]i Peeglisaalis ja jõustus 10. jaanuaril 1920.
 
Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat [[I maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajendiks olnudvallandanud ertshertsog [[Franz Ferdinand]]i [[Atentaat|atentaadist]]. RahulepingLepinguga lõpetas [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]], viies lõpulelõpetati [[11. november|11. novembril]] [[1918]] sõlmitud ja [[Compiègne'i vaherahu]]ga alustatudalanud rahuprotsessirahuprotsess.
 
[[Fail:Council of Four Versailles.jpg|thumb|300px|Vasakult: Suurbritannia peaminister [[David Lloyd George]], Itaalia peaminister [[Vittorio Orlando]], Prantsusmaa peaminister [[Georges Clemenceau]], Ameerika Ühendriikide president [[Woodrow Wilson]].]]
 
== Pariisi rahukonverents ==
Rahulepingu tingimused valmistati ette [[Pariisi rahukonverents]]il ([[18. jaanuar]] [[1919]] – [[21. jaanuar]] [[1920]]), mille kutsusid kokku sõja võitnud [[Antant|Antandi]] riigid. RahukonverentsistKonverentsist võttis osa 27 riiki., sõjast varem lahkunud [[Nõukogude Venemaa]]d rahukonverentsilesinna ei kutsutud, kuna ta lahkus sõjast varem. Saksamaa jalubati temakoos liitlased lubatiliitlastega rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, [[Suurbritannia]] ja [[USA]] delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Nende sõna oli rahulepingu sõlmimisel ka kõige kaalukam. Kõigi kolme soov oli rahu saavutada, kuid nad ei jõudnud selles üksmeelele.
* USA president [[Woodrow Wilson]] soovis õiglast rahu, mille ta oli kavandanud oma 14 teesis. Ta soovis demilitariseerimist, enesemääramisõigust Ida-Euroopa riikidele enesemääramisõigust ja Rahvasteliidu loomist, kus kõik riigid saaksid lahendada probleeme lahendada rahumeelselt, ilma sõjata;▼
 
* Suurbritannia peaminister [[David Lloyd George]] soovis Saksamaad õiglaselt karistada –ja nõuda sisse sõjakuludsõjakulusid, samuti säilitada Suurbritannia kontrollikontroll merede üle janing laiendada Briti impeeriumi;▼
Kõik kolm tahtsid saavutada rahu, kuid polnud üksmeelel selle osas.
▲* USA president [[Woodrow Wilson]] soovis õiglast rahu, mille ta oli kavandanud oma 14 teesis. Ta soovis demilitariseerimist, Ida-Euroopa riikidele enesemääramisõigust ja Rahvasteliidu loomist, kus kõik riigid saaksid lahendada probleeme rahumeelselt ilma sõjata;
 
* Prantsusmaa peaminister [[Georges Clemenceau]] soovis Saksamaa täielikku karistamistSaksamaad Prantsusmaale sissetungi eest –põhjalikult karistada– ta väitis, et on "20 miljonit sakslast liiga palju", – ning soovis Saksamaad tunduvalt nõrgestada, et Saksamaariik enamsissetungi kunagi Prantsusmaale sisseenam ei tungikskordaks. TaTema soovissoov oli Saksamaalt [[Reinimaa]] annekteeridaannekteerimine või 30 aastaks okupeeridaokupeerimine, ningsamuti nõudis ta ränka [[Reparatsioon|reparatsiooni]] sõjakulude hüvitamiseks. Lloyd George ei pooldanud temaseda plaani, teades, et nii võib Saksamaa mõne aasta pärast uuesti sõja kuulutada. WilsonReinimaa jaokupeerimist Lloydei Georgepooldanud ei pooldanudWilson Reinimaaega okupeerimistka Lloyd George, kartessest nad kartsid, et see võib Prantsusmaad Mandri-Euroopas Prantsusmaad liigseltülearu tugevdada. KompromissiksKompromiss saavutatioli aga Reinimaa demilitariseerimine. Clemenceau nägemusearusaama järgi aga olid USA ja Suurbritannia eelisseisundis Prantsusmaa ees eelisseisundis – "Ameerika on kaugel ja ookeaniga kaitstud, ning isegi Napoleon ei suutnud Inglismaad puudutada. Teie olete mõlemad kaitstud, meie mitte." Rahu lõppvariandigalõppversiooniga polnud rahul ka marssal [[Ferdinand Foch]], Antandi vägede ülemjuhataja,. taTa väitis, et "See pole rahu, see on 20-aastane vaherahu." See osutusNii tõeseksjuhtuski – teine maailmasõda algas kõigest 20 aastat ja 64 päeva peale rahulepingu sõlmimist.▼
▲* Suurbritannia peaminister [[David Lloyd George]] soovis Saksamaad õiglaselt karistada – nõuda sisse sõjakulud, säilitada Suurbritannia kontrolli merede üle ja laiendada Briti impeeriumi;
 
▲* Prantsusmaa peaminister [[Georges Clemenceau]] soovis Saksamaa täielikku karistamist Prantsusmaale sissetungi eest – ta väitis, et on "20 miljonit sakslast liiga palju", ning soovis Saksamaad tunduvalt nõrgestada, et Saksamaa enam kunagi Prantsusmaale sisse ei tungiks. Ta soovis Saksamaalt [[Reinimaa]] annekteerida või 30 aastaks okupeerida, ning ränka [[Reparatsioon|reparatsiooni]] sõjakulude hüvitamiseks. Lloyd George ei pooldanud tema plaani, teades, et nii võib Saksamaa mõne aasta pärast uuesti sõja kuulutada. Wilson ja Lloyd George ei pooldanud Reinimaa okupeerimist, kartes, et see võib Mandri-Euroopas Prantsusmaad liigselt tugevdada. Kompromissiks saavutati aga Reinimaa demilitariseerimine. Clemenceau nägemuse järgi aga olid USA ja Suurbritannia eelisseisundis Prantsusmaa ees – "Ameerika on kaugel ja ookeaniga kaitstud, ning isegi Napoleon ei suutnud Inglismaad puudutada. Teie olete mõlemad kaitstud, meie mitte." Rahu lõppvariandiga polnud rahul ka marssal [[Ferdinand Foch]], Antandi vägede ülemjuhataja, ta väitis, et "See pole rahu, see on 20-aastane vaherahu." See osutus tõeseks – teine maailmasõda algas kõigest 20 aastat ja 64 päeva peale rahulepingu sõlmimist.
 
Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega.
 
== Versailles' rahulepingu tingimused ==
*Rahulepingu Vastavalt rahulepingulejärgi loovutas Saksamaa oma piirialad, mistõttu riigi territoorium vähenes kaheksandiku võrra. Okupeeriti [[Reini jõgi|Reini jõe]] vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati [[demilitariseeritud tsoon]] (vt [[Reinimaa okupeerimine]]).[[Weimari vabariik|Saksamaa]] piirialad jagunesid alljärgnevalt:
 
:[[Weimari vabariik|Saksamaa]] piirialad jagunesid järgmiselt:
* Prantsusmaa sai [[Alsace]]'i (saksa [[Elsass]]) ja [[Lorraine]]'i (saksa [[Lotring]]), ;
 
*[[Belgia]] [[Eupen]]i ja [[Malmedy]],
*[[TšehhoslovakkiaBelgia]] osa [[SileesiaEupen]]ti ja ([[Hultesneri maadMalmedy]]), ;
*[[Tšehhoslovakkia]] osa [[Sileesia]]t ([[Hultesneri maad]]);
*[[Poola]] [[Poznań]]i, osa [[Lääne-Preisimaa]]d ja [[Pomorzet]]ist nn [[Poola koridor]]i. ;
*[[Gdańsk]] (saksa [[Danzig]]) kuulutati [[vabalinn]]aks.
*[[Gdańsk]] (saksa [[Danzig]]) kuulutati [[vabalinn]]aks;
*[[Klaipeda]] ([[Memeli piirkond|Memel]]) läks võitjariikide valdusse ja liideti [[1923]] [[Leedu]]ga. ;
*[[Schleswig]]i, [[Ülem-Sileesia]] ja [[Ida-Preisimaa]] lõunaosa riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega. ;
*[[Saarimaa]] läks 15 aastaks [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] haldusse. Saarimaa [[söekaevandus]]ed läksid Prantsusmaa kasutusse.
:SaksamaaPeale selle pidi Saksamaa tunnistama [[Austria]], Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. [[Asumaa]]d, mille loovutamise järel loodi Rahvasteliidu mandaat, jagati suurriikide vahel:
 
:Saksamaa territoriaalsed kaotused, millega Saksamaa loovutas kõik [[asumaa]]d, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel:
::* Suurbritannia sai [[Tanganjika territoorium|Tanganjika]], koos Prantsusmaaga jagati veel [[Togo]]t ja [[Kamerun]]i. ;
::* Belgia sai [[Ruanda]]-[[Urundi]], ;
::* Portugal sai Quionga kolmnurga [[Kagu-Aafrika]]s, ;
::* Lõuna-Aafrika liit sai [[Edela-Aafrika]], ;
::* [[Austraalia]] sai [[Uus-Guinea]],;
::* [[Uus-Meremaa]] [[Samoa saared]], ;
::* [[Jaapan]] sai Saksamaale kuulunud [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhjapoolkera saared ja Saksamaa õigused Hiina [[Mandžuuria]]s.
 
:Saksamaal kaotati [[sõjaväekohustus]] ja tal ei tohtinud olla suuri [[sõjalaev]]u, [[allveelaev]]u, [[lahingulennuk]]eid, [[tank]]e ega raskeid [[kahur]]eid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest.
*Saksamaal Saksamaakaotati kuulutati sõjasüüdlaseks[[sõjaväekohustus]] ja riigil sõjaväel ei tohtinud olla suuri [[sõjalaev]]u, [[allveelaev]]u, [[lahingulennuk]]eid, [[tank]]e ega raskeid [[kahur]]eid. Armee tohtis koosneda kuni 100 000 mehest, vabatahtlikke võis olla kuni 15 000. Sõjasüüdlaseks kuulutamise tõttu pidi Saksamaa teistele riikidele maksmatekitatud sõjakahjudekahjude eest [[reparatsioon|reparatsiooni]] maksma (223 miljardit [[kuldmark]]a).
 
=== Rahulepingu jõustumine ===
* Rahulepingule kirjutasid alla 26 riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast.
 
* USA, [[Ecuador]] ja [[Hidžaz]] ei ratifitseerinud [[28. juuni]]l 1919 alla kirjutatud Versailles' rahulepingut.
 
=== Rahulepingu rikkumised ===
*USA sõlmis [[25. august]]il [[1921]] sõlmis USA Saksamaaga [[separaatrahu ]]lepingu, hiljem sõlmiti sarnasedsarnaseid lepingudlepinguid ka Saksamaa liitlastegaesimese esimesesmaailmasõja maailmasõjasliitlastega.
 
*[[1924]]. aastal koostatud [[Dawesi plaan]]i alusel määrati reparatsiooni summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu saada, [[1929]]. aastal täiendati maksmise korda [[Youngi plaan]]iga. Saksamaa venitas reparatsioonimaksetega, kuni 1931. aastalaastani, mil loobus üldse nende maksmisest [[Herbert Hoover]]i moratooriumi alusel.
*[[1935]]. kehtestas Saksamaa üldise sõjaväekohustuse.▼
 
*[[1936]]. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni.▼
▲*[[1935]]. kehtestas Saksamaa üldise sõjaväekohustuse.
*1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks, ning algatas [[II maailmasõda|teise maailmasõja]].▼
 
▲*[[1936]]. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni.
 
▲*1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks, ning algatas [[II maailmasõda|teise maailmasõja]].
 
==Teised rahulepingud==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Versailles%27_rahu"