Redaktsioon: 14. oktoober 2020, kell 20:11 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. jaanuar 2021, kell 17:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
41. rida: Tasapinnalise membraaniga elektroakustiltest muunduritest on tuntud elektrostaatilised ja magnetostaatilised valjuhääldid. '''Elektrostaatilises valjuhääldis''' mõjub liikumapanev jõud ühtlaselt kogu membraani pinnale. Helikiirguriks on metallitatud kile, mis paikneb pinguldatult kahe metallvõrgust elektroodi vahel. Elektroodidele rakendatakse kõrge polarisatsioonipinge (nt 2000 V) ja membraanile pingekõrgendustrafo kaudu kuni 1000-voldine helisageduspinge. Füüsikast tuntud nähtuse tõttu, et erinimeliselt laetud kehad tõmbuvad, hakkab membraan helisagedusega võnkuma. Kasutegur on siiski võrdlemisi ~~madal~~väike. '''Magnetostaatilises valjuhääldis''' on võnkepooli mähis trükiribana liimitud plastkile pinnale, mis toimib membraanina. Püsimagneti elemendid (sirgmagnetid) on ühtlaselt jaotatud kogu membraani pinna ulatuses. Toimemehhanism on sama mis elektrodünaamilisel valjuhääldil. 70. rida: '''Maksimaalne lühiajaline võimsus''' on suurim roosa müra signaali võimsus, mida valjuhääldi talub 2 sekundi kestel, ilma et ta klirisema hakkaks. See võimsus on maksimaalsest müravõimsusest 2–4 korda suurem ning iseloomustab valjuhääldi võimet taluda tugevaid pingeimpulsse, mis tekivad nt võimendi ja signaaliallikate sisse- ning ümberlülitamisel. '''Muusikavõimsus''' väljendab samuti impulsitaluvust; selle mõõtmisel [[:de:DIN\|DIN]]-standardi kohaselt rakendatakse valjuhääldile kuni ~~2-sekundiste~~kahesekundiste lõikudena siinussignaali sagedusega kuni 250 Hz. Muusikavõimsus on väärtuselt lähedane maksimaalsele lühiajalisele võimsusele. Valjuhääldeid on iseloomustatud ka '''nimivõimsusega''', mis on suurim valjuhääldisse juhitav siinussignaali võimsus, mille puhul [[mittelineaarmoonutus]] ei ületa etteantud piire (need on sageduseti erinevad). 88. rida: [[Näivtakistus]] ehk impedants ''Z'' on valjuhääldi võnkepooli klemmipinge ja pooli läbiva voolu jagatis (mingil signaalisagedusel). Selle takistuse suurus sõltub võnkepooli [[aktiivtakistus]]est, [[induktiivsus]]est ja eriti ekvivalentsest takistusest, mis kandub elektriahelasse valjuhääldi mehaanilisest võnkesüsteemist ning on suurim valjuhääldi võnkuva süsteemi resonantsisagedusel. '''Nimitakistus''' on aktiivtakistus, millega asendatakse valjuhääldi takistus temale rakendatava võimsuse määramisel. See takistus võib kuni 20 % erineda näivtakistuse väikseimast väärtusest, mis esineb resonantsisagedusest kõrgemal sagedusel. Nimitakistus on enamasti 4 või 8 oomi, kõrgsageduselementidel ka rohkem. Nimitakistus on lähedane võnkepooli alalisvoolutakistusele. == Kirjandus == * Lembit Abo. Elektroonikakomponendid. Tallinn, 1997. 240 lk. == Välislingid ==

Valjuhääldi: erinevus redaktsioonide vahel