Aleksander Loit: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel| räägib ajaloolasest, arstiteadlase kohta vaata: [[Aleksander Loit (arstiteadlane)]]}}

 

 

Loit sündis Eesti kaitseväe 3. diviisi ametniku Heinrich Siitani (alates [[1936]]. aastast Hendrik Loit) peres. [[1944]]. aasta märtsis lõpetas ta [[Tallinna Reaalkool]]i (toona Tallinna 2. Gümnaasium). Aastatel [[1943]]–[[1944]] kuulus ta Saksa lennuväe õhuvaatlejate üksusse. Aastal [[1944]] põgenes ta paadiga [[Rootsi]], randudes 25. septembril [[Ojamaa]]l. [[1945]]. aastal asus ta õppima [[Uppsala ülikool]]is, mille ta lõpetas [[1950]]. aastal ajaloolasena. [[1955]]. aastal sai ta litsentsiaadikraadi ning asus seejärel tööle ülikooli õppejõuna, tema õpilaste hulka kuulus ka tulevane kuningas [[Carl XVI Gustaf]]. [[1975]]. aastal kaitses Loit doktorikraadi, tema väitekirja teemaks oli "Võitlus feodaalrendi ümber. Reduktsioon ja domeenipoliitika Eestimaal 1655–1710". Tööd hinnati Uppsala ülikooli auhinnaga Gejierska priset ning ta sai dotsendiks, [[1981]]. aastal professoriks. Samal aastal sai temast ka Balti uurimiskeskuse juhataja, kellena ta asus toimetama teadusväljaannete sarja "Studia Baltica Stockholmiensia" (selle 26 köidet ilmusid [[1985]]–[[2006]], Loit toimetas neist pooled). Loit edendas juba varasemast ajast, [[Balti Instituut|Balti Instituudi]] juhatuse liikmena ([[1970]]–[[1996]]) sidemeid Eesti, Läti ja Leeduga. [[1980. aastad|1980. aastatest]] kuni pensionile siirdumiseni [[1993]]. aastal korraldas Loit mitmeid teaduskoverentse, kuhu kutsuti esinema ka Baltikumi teadlasi.