Kjahta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{linn
| nimi = Kjahta
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = burjaadi | Хяагта хото |
| omakeelne_nimi_2 = vene | Кяхта |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag_of_Kyakhta_(Buryatia).png|150px|border|Kjahta lipp]]
| lipu_link = [[Kjahta lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Coat_of_Arms_of_Kyakhta_(Buryatia)_(1861).png|100px]]
| vapi_link = [[Kjahta vapp]]
| pindala = 28,0
| elanikke = 20 013 (2017)
| asendikaardi_pilt =
| asendikaart = Venemaa
}}
[[Pilt:Kyahta.s_gory.JPG|pisi|Kjahta]]
'''Kjahta''' on([[vene linnkeel]]es Кя́хта, [[burjaadi keel]]es Хяагта хот, [[mongoli keel]]es Хиагт хот) on [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s, [[Kjahta rajoonMongoolia]]i keskus.piiri Linnääres asubasuv [[Mongoolialinn]], piiri[[Kjahta ääresrajoon]]i keskus.
 
Linna nimi tuleb burjaadi sõnast хяаг (mongoli keeles хиаг), mis tähistab [[orashein]]a-taolist [[rohttaim]]e ''[[Elytrigia]]''.
Kjahta asutati [[1727]]. aastal kindlustatud tugipunktina, selle juurde rajati [[1728]]. aastal kaubandusasula. Kjahtast 4 km kaugusele ehitati 1727. aastal Novotroitskaja kindlus, mille juurde tekkis Troitskosavski linn.<ref>[http://www.ec-rgo-sfo.com/interesnye-fakty/153-12-iyunya-1727-goda-osnovana-kyakhta 12 июня 1727 года - Основана Кяхта] Экспедиционный центр Красноярского краевого отделения Русского географического общества</ref> [[1934]]. aastal Troitskosavsk ja Kjahta ühendati.<ref>[http://www.heraldicum.ru/russia/subjects/towns/kahta.htm Кяхтинский район, г. Кяхта (Бурятия)] heraldicum.ru</ref>
 
Kjahta asub Burjaatia pealinnast [[Ulan-Ude]]st 234 km edelas [[piiritsoon]]is. Kjahta ja [[Altanbulag]] moodustavad [[kaksiklinn]]a. Nende vahelt käib läbi Venemaa-Mongoolis piir. Kjahta on märksa suurem: 20 tuhat inimest Altanbulagi 4 tuhande vastu. Kui paljude Siberi linnade elanike arv on pärast NSV Liidu kokkuvarisemist vähenenud, siis Kjahta elanike arv on püsinud ja isegi pisut kasvanud (1989. aastal 18 tuhat elanikku).
 
Kjahta asutati [[1727]]. aastal kindlustatud tugipunktina, selle juurde rajati [[1728]]. aastal kaubandusasula. Kjahtast 4 km kaugusele ehitati 1727. aastal Novotroitskaja kindlus, mille juurde tekkis Troitskosavski linn.<ref>[http://www.ec-rgo-sfo.com/interesnye-fakty/153-12-iyunya-1727-goda-osnovana-kyakhta 12 июня 1727 года - Основана Кяхта] Экспедиционный центр Красноярского краевого отделения Русского географического общества</ref> [[1743]] sai Kjahta [[slobodaa]] õigused. [[1792]] toodi Kjahtasse [[Irkutsk]]ist [[tollipunkt]]. [[1934]]. aastal Troitskosavsk ja Kjahta ühendati.<ref>[http://www.heraldicum.ru/russia/subjects/towns/kahta.htm Кяхтинский район, г. Кяхта (Бурятия)] heraldicum.ru</ref>
 
Sadakond aastat käis praktiliselt kogu Venemaa ja [[Hiina]] vaheline kaubandus läbi Kjahta. Venemaalt viidi Hiinasse [[kalev (riie)|kalevit]], käsitöö- ja karusnahatooteid ning [[juhtnahk]]a, Hiinast toodi [[tee (jook)|teed]]. Praktiliselt kogu [[Lääne-Euroopa]]t varustati sel ajal Kjahta kaudu toodud teega, kusjuures Venemaal kutsuti seda kjahta teeks ja Lääne-Euroopas vene teeks.
 
Kjahta tähtsus hakkas vähenema [[1860]], kui piirikaubandust lubati kogu Venemaa-Hiina piiri ulatuses. Veel suurema hoobi andis [[Suessi kanal]]i valmimine [[1866]], misjärel enamus Lääne-Euroopa laubandusest Hiinaga hakkas käima läbi Suessi kanali. Pärast [[1903]]. aastat, mil valmis [[Mandžuuria raudtee]], muutus Kjahta üsna tähtsusetuks asulaks.
 
[[11. juuni|11.]]–[[13. juuni]]l [[1921]] pidas Kjahta all lahingu [[Roman Ungern von Sternberg]], kes sai [[bolševikud|bolševikelt]] lüüa ja pidi taganema Mongooliasse.
 
== Kliima ==
 
Kjahtas on niiske [[mandriline kliima]].
 
Keskmine õhutemperatuur on kõige kõrgem [[juuli]]s (+19 °C), kõige madalam [[jaanuar]]is (-20 °C) ja [[detsember|detsembris]] (-17 °C). Aasta keskmine temperatuur on +1 °C. Maksimaalsed temeratuurid on kõige kõrgemad juulis (+41 °C) ja [[juuni]]s (+39 °C), jaanuaris pole kunagi plusskraade täheldatud. Minimaalsed temperatuurid on kõige madalamad jaanuaris (-55 °C) ja [[veebruar]]is (-49 °C), juulis pole kunagi miinuskraade mõõdetud.
 
Aasta keskmine sademete hulk on 348 mm. Sademed jaotuvad ebaühtlaselt. Kõige sajusemad kuud on juuli (89 mm) ja [[august]] (74 mm), kõige kuivem on veebruar (3 mm). Kuid õhuniiskus on suurem pigem nendel kuudel, kui sademeid vähe on: kõige niiskemad kuud on jaanuar ja detsembe (79&), kõige kuivemad on [[aprill]] ja [[mai]] (53%).
 
Sademetest hoolimata on kõige päikesepaistelisem kuu juuli (279 tundi). Kõige vähem päikest paistab detsembris (127 tundi) ja [[november|novembris]] (153 tundi).
 
==Viited==