Kjahta: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{linn
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
}}
[[Pilt:Kyahta.s_gory.JPG|pisi|Kjahta]]
'''Kjahta'''
Linna nimi tuleb burjaadi sõnast хяаг (mongoli keeles хиаг), mis tähistab [[orashein]]a-taolist [[rohttaim]]e ''[[Elytrigia]]''.
Kjahta asutati [[1727]]. aastal kindlustatud tugipunktina, selle juurde rajati [[1728]]. aastal kaubandusasula. Kjahtast 4 km kaugusele ehitati 1727. aastal Novotroitskaja kindlus, mille juurde tekkis Troitskosavski linn.<ref>[http://www.ec-rgo-sfo.com/interesnye-fakty/153-12-iyunya-1727-goda-osnovana-kyakhta 12 июня 1727 года - Основана Кяхта] Экспедиционный центр Красноярского краевого отделения Русского географического общества</ref> [[1934]]. aastal Troitskosavsk ja Kjahta ühendati.<ref>[http://www.heraldicum.ru/russia/subjects/towns/kahta.htm Кяхтинский район, г. Кяхта (Бурятия)] heraldicum.ru</ref>▼
Kjahta asub Burjaatia pealinnast [[Ulan-Ude]]st 234 km edelas [[piiritsoon]]is. Kjahta ja [[Altanbulag]] moodustavad [[kaksiklinn]]a. Nende vahelt käib läbi Venemaa-Mongoolis piir. Kjahta on märksa suurem: 20 tuhat inimest Altanbulagi 4 tuhande vastu. Kui paljude Siberi linnade elanike arv on pärast NSV Liidu kokkuvarisemist vähenenud, siis Kjahta elanike arv on püsinud ja isegi pisut kasvanud (1989. aastal 18 tuhat elanikku).
▲Kjahta asutati [[1727]]. aastal kindlustatud tugipunktina, selle juurde rajati [[1728]]. aastal kaubandusasula. Kjahtast 4 km kaugusele ehitati 1727. aastal Novotroitskaja kindlus, mille juurde tekkis Troitskosavski linn.<ref>[http://www.ec-rgo-sfo.com/interesnye-fakty/153-12-iyunya-1727-goda-osnovana-kyakhta 12 июня 1727 года - Основана Кяхта] Экспедиционный центр Красноярского краевого отделения Русского географического общества</ref> [[1743]] sai Kjahta [[slobodaa]] õigused. [[1792]] toodi Kjahtasse [[Irkutsk]]ist [[tollipunkt]]. [[1934]]. aastal Troitskosavsk ja Kjahta ühendati.<ref>[http://www.heraldicum.ru/russia/subjects/towns/kahta.htm Кяхтинский район, г. Кяхта (Бурятия)] heraldicum.ru</ref>
Sadakond aastat käis praktiliselt kogu Venemaa ja [[Hiina]] vaheline kaubandus läbi Kjahta. Venemaalt viidi Hiinasse [[kalev (riie)|kalevit]], käsitöö- ja karusnahatooteid ning [[juhtnahk]]a, Hiinast toodi [[tee (jook)|teed]]. Praktiliselt kogu [[Lääne-Euroopa]]t varustati sel ajal Kjahta kaudu toodud teega, kusjuures Venemaal kutsuti seda kjahta teeks ja Lääne-Euroopas vene teeks.
Kjahta tähtsus hakkas vähenema [[1860]], kui piirikaubandust lubati kogu Venemaa-Hiina piiri ulatuses. Veel suurema hoobi andis [[Suessi kanal]]i valmimine [[1866]], misjärel enamus Lääne-Euroopa laubandusest Hiinaga hakkas käima läbi Suessi kanali. Pärast [[1903]]. aastat, mil valmis [[Mandžuuria raudtee]], muutus Kjahta üsna tähtsusetuks asulaks.
[[11. juuni|11.]]–[[13. juuni]]l [[1921]] pidas Kjahta all lahingu [[Roman Ungern von Sternberg]], kes sai [[bolševikud|bolševikelt]] lüüa ja pidi taganema Mongooliasse.
== Kliima ==
Kjahtas on niiske [[mandriline kliima]].
Keskmine õhutemperatuur on kõige kõrgem [[juuli]]s (+19 °C), kõige madalam [[jaanuar]]is (-20 °C) ja [[detsember|detsembris]] (-17 °C). Aasta keskmine temperatuur on +1 °C. Maksimaalsed temeratuurid on kõige kõrgemad juulis (+41 °C) ja [[juuni]]s (+39 °C), jaanuaris pole kunagi plusskraade täheldatud. Minimaalsed temperatuurid on kõige madalamad jaanuaris (-55 °C) ja [[veebruar]]is (-49 °C), juulis pole kunagi miinuskraade mõõdetud.
Aasta keskmine sademete hulk on 348 mm. Sademed jaotuvad ebaühtlaselt. Kõige sajusemad kuud on juuli (89 mm) ja [[august]] (74 mm), kõige kuivem on veebruar (3 mm). Kuid õhuniiskus on suurem pigem nendel kuudel, kui sademeid vähe on: kõige niiskemad kuud on jaanuar ja detsembe (79&), kõige kuivemad on [[aprill]] ja [[mai]] (53%).
Sademetest hoolimata on kõige päikesepaistelisem kuu juuli (279 tundi). Kõige vähem päikest paistab detsembris (127 tundi) ja [[november|novembris]] (153 tundi).
==Viited==
|