* [[lause pealiikmed]], milleks on ([[Alus (keeleteadus)|alus]] ja [[öeldis]]),
* [[lause kõrvalliikmed]], milleks on ([[sihitis]], [[öeldistäide]], [[määrus]] ja [[täiend]]).
Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja [[Sõnaliik |sõnaliigist]],[[grammatiline seos | grammatilise seose]] tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist.
TegelikkusesPraktikas osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, ntnäiteks [[öeldisverb]] võib mitte [[ühildumine|ühilduda]] alusega lihtsalt sellepärast, et ta on [[kaudne kõneviis|kaudses kõneviisis]], nt ''Poisid lugevat''. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.
