Erinevus lehekülje "Grafiti" redaktsioonide vahel

Lisatud 357 baiti ,  4 kuu eest
pilt
(pilt)
 
Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on [[Antiik-Rooma]] grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva [[kirjaoskus]]e leviku kohta.
[[Fail:Tänavakunsti on üritatud erinevatel viisidel piirata ja reguleerida. Augsburgis on loodud teatud piirkonnad, kus tänavakunst on lubatud. 2019. a mai..jpg|pisi|Tänavakunsti on üritatud erinevatel viisidel piirata ja reguleerida. Augsburgis, kus tänavakunst on muidu keelatud, on loodud üksikud alad, kus tänavakunst on lubatud. 2019. a mai.]]
 
Territooriumi märgistamise ja muude otseste sotsiaalsete funktsioonide kõrval võib tänapäeva grafiti kanda ka poliitilist ja sotsiaalset sõnumit<ref>[[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1212682/tanavakunstnik-narrib-jokkijaid/ "Tänavakunstnik narrib jokkijaid"] Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)</ref>, mängida kunstiajalooliste viidetega ning olla sellisena lausa filosoofiline.
 
Viimastel aastakümnetel on n-ö ametliku kunstikorralduse suhtumine grafitisse muutunud ning grafiti on hakanud jõudma tunnustatud kunstiliikide hulka nii mujal maailmas kui ka Eestis. Nii korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali [[Stencibility]], [[Tartu noore kunsti oksjon]]ile on pandud tänavakunstnike [[Müra2000]], [[MinaJaLydia]] ja [[Edward von Lõngus]]e teoseid, ning originaalšabloone on ostnud [[Tartu kunstimuuseum]].<ref>[[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1211124/kodumaine-tanavakunst-hakkab-murdeeast-valja-kasvama/ "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama"] Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)</ref>