Mesindus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) pildid |
||
7. rida:
[[Taru|Mesitarude]] kogumit nimetatakse [[mesila]]ks.
[[Fail:Suured mesitarud Augsburgi linnametsas 2019. aastal..jpg|pisi|Suured mesitarud Augsburgi linnametsas 2019. aastal.]]
Eesti [[Mesinik|mesinikud]] on koondunud järgmistesse organisatsioonidesse: [[Eesti Kutseliste Mesinike Ühing]], [[Eesti Meetootjate Ühendus]], [[Eesti Mee Ühistu]], [[Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts]], [[Eesti Mesinduse Koostöökogu]] ja [[Eesti Mesinike Liit]].
Eesti Mesinike Liidu hinnangul on Eestis umbes 40 000 [[mesilaspere]]t, neist oli 15. maiks 2011 PRIA-s registreeritud aga vaid 6654. 2010. aastal registreeriti tähtajaliselt 6943 mesilasperet ning hilinemisega talveks kokku umbes 13 000 peret.<ref name="põrandaalune">Ain Lember [http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=62&artid=26964&sec=13 "Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune"] Saarte Hääl, 10. august 2011 (vaadatud 15. augustil 2011)</ref>
[[Fail:Enne meevõttu uimastatakse mesilasi suitsuga. 2013. aastal Kõrvemaa serval..jpg|pisi|Enne meevõttu uimastatakse mesilasi suitsuga. 2013. aastal Kõrvemaa serval.]]
[[Fail:Suitsikus kasutatakse pehkinud puitu, sest see hõõgub paremini ja ei põle nagu terve puit..jpg|pisi|Suitsikus kasutatakse pehkinud puitu, sest see hõõgub paremini ja ei põle nagu terve puit.]]
Statistika andmetel oli 2013. aastal Eestis 5469 majapidamist, kus peeti mesilasi. Suurem osa ehk 70% neist olid kodumajapidamised, kes toodavad oma tarbeks, ning 30% olid põllumajanduslikud majapidamised, kus toodetakse mett müügiks. Mett müügiks tootvaid mesinikke oli Eestis 2013. aastal 1650. Suurem osa (86%) neist olid füüsilised isikud, 14% juriidilised isikud. Kui üldiselt müügiks tootvate mesinike arv pidevalt väheneb, siis juriidiliste isikutena tegutsevate mesinike osakaal on kasvutrendil. Regionaalselt oli mesilasperedega põllumajanduslikke majapidamisi 2010. aastal enam Võru-, Tartu-, Pärnu-, Viljandi- ja Jõgevamaal. 2015. aasta 12. mai seisuga oli Eesti Mahepõllumajanduse registris 29 mesinikku, kes pidasid mahemesilasi. 2014. aastal oli mesilasperede arv Statistikaameti andmetel 44 000 ja 2015. aastal EKI küsitlusandmete kohaselt arvutatuna 48 000.<ref>[https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-mesindussektor-2015.pdf Uuring 2016 mesindussektor] www.agri.ee</ref>
== Mesinduse ajalugu ==
19. rida ⟶ 20. rida:
=== Meejaht ===
{{Vaata|Meejaht}}
[[Fail:Korpustarul saab mitu korpust üksteise otsa laduda..jpg|pisi|Korpustarul saab mitu korpust üksteise otsa laduda.]]
Meejahiks nimetatakse vanimat mee hankimise viisi, mille puhul mett otsitakse õõnsates puudes, kaljulõhedes jm looduses leiduvatest mesilaspesadest. Kärjed võetakse kaasa, pesa ei pruugi taastuda.
=== Metsmesindus ===
28. rida ⟶ 30. rida:
=== Tarumesindus ===
Kaasaegne mesindus sai alguse 19. sajandil, kui leiutati raamidega tarud. Meevõtul kasutatakse mesilaste uimastamiseks [[Suitsik (mesindus)|suitsikuga]] tekitatud suitsu.
== Vaata ka ==
41. rida ⟶ 43. rida:
*[[Meetaimed]]
*[[Taru]]
*[[Suitsik (mesindus)|Suitsik]]
*[[Korpustaru]]
== Viited ==
| |||