Lodi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
[[Pilt:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia2.JPG|pisi|Jõmmu [[Tartu Hansapäevad 2007|Tartu hansapäevadel 2007. aastal]]]]
'''Lodi''' on madala pukseeritav või iseliikuv tekita (puit)[[praamsüvis]]ega kaupadeühe- veoksvõi siseveekogudel<refkahemastiline name="EKSS">kauba[[Eesti keele seletav sõnaraamatpurjelaev]], [https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=lodi&F=M Vaadatud 15.01.2021]</ref>,mis olleson tavalistest kaubalaevadest laiem.
 
Lodjad sündisid Euroopas [[14. sajand]]il [[koge]]de eeskujul, neid kasutati eelkõige sisevetel või rahulikumates ja madalamates rannikuvetes. 20. sajandi esimesel poolel kasutati ka mastita lotjasid, mida pukseeris [[aurulaev]].
 
==Ehitus ja kasutamine==
Eesti aladel oli lodi kinnise [[laevatekk|teki]] ja külgede klinkerplangutusega veesõiduk, mille kandejõud oli 12 000 [[puud]]a ehk ligi 200 tonni. Tal oli üks mast ja suur nelinurkne [[raapuri]]. Purje sai kasutada vaid soodsa tuulega. Kõrge teki külgedel paiknesid laadimisluugid ning ninas ja päras asusid meeskonnaruumid (vähemalt kolmele mehele). LodigaLodjaga veeti peamiselt küttepuid jms sellist kaupa. [[Peipsi]]l, [[Emajõgi|Emajõel]] ja [[Narva jõgi|Narva jõul]] kasutasid lotju peamiselt [[venelane|venelased]] kuni [[20. sajand]]i keskpaigani. Jõgedel veeti lotju vastuvoolu kaldalt inimjõul. 20. sajandil vedas lotju juba [[puksiir]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 147</ref>.
 
[[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] lodjad oli 3-3,5 m pikkused lameda põhjaga paadid, mis liikusid ühe paari aerudega. Neid kasutati siseveekogudel, rannaäärsel kalapüügil ning suuremate paatide ja laevadega ühenduse pidamiseks<ref name="Etnograafiasõnaraamat, 1996"> [[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. [[Arvi Ränk]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], 1996. Lk 104</ref>.