Lodi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia2.JPG|pisi|Jõmmu [[Tartu Hansapäevad 2007|Tartu hansapäevadel 2007. aastal]]]]
'''Lodi''' on madala
Lodjad sündisid Euroopas [[14. sajand]]il [[koge]]de eeskujul, neid kasutati eelkõige sisevetel või rahulikumates ja madalamates rannikuvetes. 20. sajandi esimesel poolel kasutati ka mastita lotjasid, mida pukseeris [[aurulaev]].
==Ehitus ja kasutamine==
Eesti aladel oli lodi kinnise [[laevatekk|teki]] ja külgede klinkerplangutusega veesõiduk, mille kandejõud oli 12 000 [[puud]]a ehk ligi 200 tonni. Tal oli üks mast ja suur nelinurkne [[raapuri]]. Purje sai kasutada vaid soodsa tuulega. Kõrge teki külgedel paiknesid laadimisluugid ning ninas ja päras asusid meeskonnaruumid (vähemalt kolmele mehele).
[[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] lodjad oli 3-3,5 m pikkused lameda põhjaga paadid, mis liikusid ühe paari aerudega. Neid kasutati siseveekogudel, rannaäärsel kalapüügil ning suuremate paatide ja laevadega ühenduse pidamiseks<ref name="Etnograafiasõnaraamat, 1996"> [[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. [[Arvi Ränk]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], 1996. Lk 104</ref>.
| |||