S-363: erinevus redaktsioonide vahel

1981. aasta 27. oktoobril sõitis S-363 kogemata karile ja oli sunnitud kahe [[Kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel [[Karlskrona mereväebaas]]ist pinnale tulema. Nõukogude alus tõusis Rootsi vetes pinnale ajal, kui kuningriigi merevägi parajasti ise selles kandis uut varustust katsetas. Rootsi merevägi reageeris otsekohe ja saatis pardale selgitusi nõudma relvitu ohvitseri. [[Komandör|Komandöri]] esimeste selgituste kohaselt sattusid nad Rootsi vetesse mitme üheaegse navigatsioonivea tõttu. Väite tegi kahtlaseks asjaolu, et väidetavalt sassis navigatsioonisüsteemidega alus suutis [[Karlskrona]]sse jõudmiseks mööduda Rootsi rannikuveteranna rohketest karidest ja saartest. Järgmisena tegi NSV Liidu merevägi avalduse, mille kohaselt ajas nende aluse sinna tõsine hädaolukord. Seda avaldust õõnestas fakt, et laev polnud välja saatnud hädasignaali ja üritas alguses rootslaste eest põgeneda.

Karile sõiduleKarilesõidule reageeris kohe ka NSV Liidu merevägi, kesmis saatis allveelaeva päästma [[hävitaja]], kaks [[korvett]]i ja ühe [[Fregatt|fregati]]. Kui laevastik ilmus Rootsi territoriaalvete lähedusse, võttis selle sihikule rannikukahurrannakaitsekahur. Venelased taipasid, et nad on sihikule võetud, aga tagasi ei pööranud. Sõjalaevad pöörasid ringi alles siis, kui kahurit juhtiv [[radar]] lülitati lahingurežiimile. Siiski liikus edasi üks [[puksiir]], mis pöördus samuti tagasi rahvusvahelistesse vetesse, kui kohtas Rootsi poolt laevale vastu saadetud [[Torpeedokaater|torpeedokaatreid]].