Montmartre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
[[Fail:Restaurants, Place du Tertre, Paris 30 September 2019.jpg|pisi|Tertre'i väljak]]
[[Fail:Pariseko Moulin Rouge.jpg|pisi|[[Moulin Rouge]]]]
'''Montmartre''' on [[Pariis]]i linnaosa, mis oli kaua lihtsalt linnaäärne küla. 1860. aastal lisati see Pariisile 18. "''arrondissement''<nowiki/>'ina" ja ka veel siis oli tegu täieliku [[agul]]iga. Eriti künka põhjakülg oli täiesti söötis ja metsistunud maa, nii et seda kutsuti "''maquis"'' – läbipääsmatuid tihnikuid moodustanud [[makja]]taimestiku pärast. Künka lõunanõlvale ehitati samal ajal [[Sacré-Cœuri kirik]]ut, mistõttu seal olid lood pisut paremad.
 
Kohalikud elanikud olid vaesed, naised töötasid peamiselt pesunaiste, õmblejannade või pärlite niidi otsa ajajatena. Tänaval ei olnud mingi haruldus kohata kitsi, kanu ja lehmi, kes põõsaid närisid, ning ülejäänud pariislased pidasid kohta nii ekstsentriliseks, et jõukad kodanlased käisid õhtuti salkadena (ja isegi perekondadega) vaatamas – lihtsalt selleks, et saaks pead raputada ja põlastada.
 
Kurikuulsust teenis Montmartre [[Pariisi kommuun]]iga, mis kindlustas end just nimelt sellel künkal. Ülestõusnuid oli umbes 20 000, neile astus vastu 130 000 Versailles' valitsuse pooldajat. Järgnenud nädalat kutsutakse tihti veriseks, sest ülestõusnutest tapeti karistusaktsioonides tuhandeid, 4586 inimest küüditati ja 4606 saidsai vanglakaristuse.
 
19. sajandil rajati linnaossa ka [[Montmartre'i kalmistu]], mis on tänapäeval suuruselt kolmas Pariisi kalmistu.
 
Kohvikuid ja [[kabareesid]] hakkas Montmartre'ile koonduma eeskätt pärast 1881. aastat. SellelSel aastal avas Rodolphe Salis oma kabaree "[[Le Chat Noir"]] ning kuna see muutus väga populaarseks, avati seejärel arvukalt sarnaseid asutusi. Suurt vahet tuleks teha kabaree ja tavalise kohviku vahel. Kabaree lisanimi oli "artistique" – ehk siis eesti keelde panduna "kunstnike kabaree" – kus oli eeskava, konferansjee ja toimus n-ö kultuurne jooming. Kohvik oli korralikum asutus – seetõttu kolisidki kunstnikud kohvikutest kabareedesse üle (varemaltvarem käisid kunstnikud – eriti [[impressionism|impressionistid]] – koos kohvikutes): nad leidsid, et kohvikuaura on liiga intelligentne ja haritud, aga kabarees saab ka mõnu tunda ja vabam olla. Meelelahutuskeskuseks olijäi Montmartre esimese maailmasõjani, seejärel nihkus kese [[Montparnasse]]'ile vasakkaldal.
 
Tänapäeval on Montmartre aga siiski populaarne külastuskoht – lisaks kaunile Sacré-Cœuri kaunile kirikule näebvõib seal mitmeidnäha ajaloolisi kohvikuid/kabareesid, Tertre'i väljakul siiani töötavaid kunstnikke, ilusat vaadet Pariisile (eriti nostalgiline on tuledes Pariis). Ja siis on muidugi veel loendamatu hulk sekspoode, pornokinosid jms, mis kokkuvõttes annabki linnaosale oma näo.
 
{{Coordinate |NS=48.88694444 |EW=2.34111111 |type=mountain |region=FR-J}}