Lodi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
{{see artikkel|räägib purjekastkaubalaevast, teiste tähenduste kohta vaata [[Lodi (täpsustus)]].}}
 
[[Pilt:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia2.JPG|pisi|Jõmmu [[Tartu Hansapäevad 2007|Tartu hansapäevadel 2007. aastal]]]]
'''Lodi''' on madala pukseeritav või iseliikuv tekita (puit)[[süvispraam]]ega ühe-kaupade võiveoks kahemastilinesiseveekogudel<ref kaubaname="EKSS">[[purjelaevEesti keele seletav sõnaraamat]], mis[https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=lodi&F=M Vaadatud 15.01.2021]</ref>, onolles tavalistest kaubalaevadest laiem.
 
Lodjad sündisid Euroopas [[14. sajand]]il [[koge]]de eeskujul, neid kasutati eelkõige sisevetel või rahulikumates ja madalamates rannikuvetes. 20. sajandi esimesel poolel kasutati ka mastita lotjasid, mida pukseeris [[aurulaev]].
 
==Ehitus ja kasutamine==
Eesti aladel oli lodi kinnise [[laevatekk|teki]] ja külgede klinkerplangutusega veesõiduk, mille kandejõud oli 12 000 [[puud]]a ehk ligi 200 tonni. Tal oli üks mast ja suur nelinurkne [[raapuri]]. Purje sai kasutada vaid soodsa tuulega. Kõrge teki külgedel paiknesid laadimisluugid ning ninas ja päras asusid meeskonnaruumid (vähemalt kolmele mehele). Lodiga veeti peamiselt küttepuid jms sellist kaupa. [[Peipsi]]l, [[Emajõgi|Emajõel]] ja [[Narva jõgi|Narva jõul]] kasutasid lotju peamiselt [[venelane|venelased]] kuni [[20. sajand]]i keskpaigani. Jõgedel veeti lotju vastuvoolu kaldalt inimjõul. 20. sajandil vedas lotju juba [[puksiir]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 147</ref>.
 
[[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] lodjad oli 3-3,5 m pikkused lameda põhjaga paadid, mis liikusid ühe paari aerudega. Neid kasutati siseveekogudel, rannaäärsel kalapüügil ning suuremate paatide ja laevadega ühenduse pidamiseks<ref name="Etnograafiasõnaraamat, 1996"> [[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. [[Arvi Ränk]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], 1996. Lk 104</ref>.
 
==Peipsi lodi==
10. rida ⟶ 15. rida:
 
Autentseid Peipsi lotjasid säilinud pole. Poolesajandise pausi järel lasti Emajõel 29. aprillil 2006 siiski taas vette lodi, millele pandi nimeks [[Jõmmu]].
 
== Viited ==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
[[Oskar Loorits]], "Endis-Eesti elu-olu I". Kirjastus: Kultuurkoondis. Tallinn. 1939
 
==Välislingid==
{{vikisõnastikus|lodi}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/680639 Peipsi lodi Emajõel]. [[Eesti Rahva Muuseum]]
*[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=lodi&F=M Eesti keele seletav sõnaraamat: lodi]
*[http://www.lodi.ee/ Lodi.ee]