Jašiūnai mõis

Jašiūnai mõis (leedu Jašiūnų dvaras) on endine mõis Leedus Šalčininkai rajoonis IJašiūnai vallas Jašiūnai külas. Mõisakompleks asub aadressidel Jono Sniadeckio g. 2 ja 4.

Mõisa häärber

Mõis kuulus XV sajandist XVIII sajandi lõpuni Radziwillide suguvõsale, seejärel ostis selle Ignotas Balinskis. Tema poeg Michał Baliński osales aktiivselt Novembriülestõusus ja arreteeriti. Michałi abikaasa oli sündinud Śniadecki ja nii läks mõis selle suguvõsa valdusesse. Śniadeckid finantseerisid ka mõis peahoone rajamist aastail 1824-1828.

Mõisa häärber on romantismi sugemetega klassitsistlik hoone. Selle projekteeris Karol Podczaszyński. Häärber on kahekorruseline ja nelinurkse põhiplaaniga. Algselt oli hoone ka sümmeetriline. Selle fassaadi teist korrust ehib nelja dooria sambaga portikus, vastasküljele jääb aga lodža. Aastal 1876 ehitati hoone ümber - selle põhjaküljele lisati eeshoone, mida ehib kaheksanurkne torn. Ruumid on häärberis paigutatud anfilaadina.

Mõisa häärber aastal 1865

Häärberis asus suur raamatukogu. Ajal, mil seal elasid nii Michał Baliński kui ka tema äi Jan Śniadecki, oli mõis tähtis kultuurikeskus. Seal said kokku Juliusz Słowacki, Stanisław Bonifacy Jundziłł, Adam Mickiewicz, Tomasz Zan, Józef Mianowski, Antoni Edward Odyniec, Andrzej Benedykt Kłangiewicz, Paweł Ksawery Brzostowski ning Jędrzej Śniadecki, rühmitus, mis pidas end poolakateks, ent tundis huvi oma leedu mineviku vastu ja pidas oluliseks lojaalsust Leedu suurvürstiriigile.

Karol Podczaszyński kavandas ka mõisa kontorihoone, mis rekonstrueeriti aastal 1860. Aastal 1850 kohandati see lasteaia jaoks ümber. Hoonet remonditi aastal 1872.

Tall-tõllakuur

Tall-tõllakuur funktsioneeris ka sulaste majana. XIX sajandi lõpus-XX sajandi alguses valminud historitsistlik hoone asub aadressil Parko g. 2. Selle keskmine osa on kahekorruseline, teisel korrusel asusid vooriliste ruumid ja metsniku ning aedniku korterid.

Mõisa ait valmis aastal 1818, esimene teenijatemaja (aadress Jono Sniadeckio g. 13) XIX sajandi alguses, teine teenijatemaja (aadress Jono Sniadeckio g. 9) XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses. Samast ajast pärineb ka mõisa pesuköök aadressil Jono Sniadeckio g. 13A. Mõisa piirdemüür ja väravad valmisid XIX sajandi alguses, aastal 2014 viidi nende juures läbi taastamistööd.

Mõisa pargi rajas Jędrzej Śniadecki aastal 1828. Park on vaba kujundusega, traditsioonilise parteriga. Selle põhjapiiriks on Merkysi jõgi. Valdavalt kasvavad seal kohalikud puud, ent sinna on istutatud ka Euroopa lehiseid, Dauuria lehiseid, halli pähklipuud ja valget mändi.Kompleksi juurde kuulub ka aastal 1830 rajatud kalmistu.