Veetee: erinevus redaktsioonide vahel

On kasutatud ka sõna "'''sõiduvesi'''", mis varem tähendas [[laevatee]]d<ref name="Mey 1927">[[Johan Mey]]. ''Eesti loots: meresõidu ja lootsiasjanduse käsiraamat: hüdrograafiline kirjeldus Eesti rannikust ja merest'', Tallinn 1927, lk XVII</ref><ref>[http://www.eki.ee/dict/meri/index.cgi?Q=s%C3%B5iduvesi&F=M&C06=et sõiduvesi, inglise-eesti meresõnaraamat]</ref>, tänapäeval aga pigem veeteed, s.t ala, kus on veesõidukiga võimalik sõita.

 

 

Viikingiaegset Eesti ala mõjutas ka sellest möödunud kaugkaubandustee, nn [[kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]], mis kulges [[Birka]]st Edela-[[Soome]] rannikule, kust see pöördus [[Rävala]] kohal [[Soome laht|Soome lahe]] lõunarannikule ja jätkus sealt ida suunas. Teine haru kulges [[Gotland]]ilt [[Kuramaa]] rannikule ja sealt põhja suunas läbi [[Suur väin|Suure väina]] ja rannalähedaste vete Soome lahele, kus see [[Naissaar]]e juures ühines põhitrassiga. Üks kaubatee haru suundus edasi Narva jõele ja Peipsi järvele ning viis [[Velikaja jõgi|Velikaja]] kaudu [[Polotsk]]i poole.<ref>Kiudsoo 2016, lk 12–14</ref> Mõnede uurijate arvates kasutati kaubateena ka [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|Pärnut, Viljandit, Võrtsjärve ja Tartut ühendavaid jõgesid]].<ref>Kiudsoo 2016, lk 80–81</ref><ref>[[Marika Mägi]] (2011). [http://www.academia.edu/8416294/M%C3%A4gi_M._2011._Chapter_10_Viking_Age_and_early_medieval_Eastern_Baltic_between_the_West_and_the_East._-_Imsen_S._ed._Tax_tribute_and_tributary_countries._Norgesveldet._Occasional_Papers._Trondheim_Tapir_Academic_Press_189_-_235 Viking Age and early medieval Eastern Baltic between the West and the East]. Kogumikus ''Tax, tribute and tributary countries.'' Trondheim, Tapir Academic Press. Lk 192</ref>