Eesti muusika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga ' 6ix9ine is my life pedeeeeeeeed'
Märgised: Asendamine Tühistatud Viidete kustutamine Korduvad tähemärgid
P Tühistati kasutaja 90.190.96.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.
Märgis: Tühistamine
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
[[Pilt:Estonia. Hiiumaa Brass Band, 1931.jpg|pisi|Hiiumaa puhkpilliorkester 1931. aastal]]
Eestlaste [[laulmine|laulmist]] ja [[tantsimine|tantsimist]] mainis esmakordselt [[Saxo Grammaticus]] "Gesta Danorumis" (1179. aastal)<ref>[http://books.google.com/books?id=8I4YAAAAIAAJ&q The New Grove Dictionary of Music and Musicians; p.358] ISBN 0-333-23111-2</ref>. Saxo jutustab eesti sõdalastest, kes laulsid öösiti eepilise lahingu ootel.
 
Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud. Vanemaid folklaule kutsutakse ka [[regilaul]]udeks, mille poeetilist [[meetrika]]t, [[regivärss]]i, kannavad kõigi balti-soome rahvaste traditsioonid. Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil need hakkasid rütmikate folklauludega asenduma. Kutselised Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus [[Eesti rahvuslik ärkamine|Eesti rahvusliku ärkamise]] ajal. Tänapäeval on rahvusvaheliselt kõige tuntumad Eesti heliloojad [[Arvo Pärt]] ja [[Veljo Tormis]].
6ix9ine is my life pedeeeeeeeed
 
==Rahva- ehk folkmuusika==
Eesti regilaule on laialdaselt salvestatud ja õpitud, eriti neid, mida laulsid naised. Need võivad esineda mitmes vormis, sealhulgas ka töölauludena, [[ballaad]]idena ning eepiliste [[legend]]idena. Suure osa regivärsi varajasest teaduslikust uurimisest tegi 1860. aastail [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], kes kasutas neid Eesti rahvuseepose "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]" koostamisel. Siiski oli regilaul 20. sajandiks enamikus Eestist kadunud, selle elavaid traditsioone esines veel ainult [[Setumaa]]l ja [[Kihnu]]s.
 
[[Pilt:Väikekannel.jpg|pisi|6 keelega kannel]]
Traditsioonilised [[tuulepill]]id (inglise ''wind instruments''), mis põlvnesid pillidest, mida mängisid [[karjus]]ed, olid vanasti laialt levinud, kuid nüüdisajal mängitakse neid harva. Muid pille, sealhulgas [[viiul]]it, [[kannel]]t (zither: eesti tõlkes [[tsitter]]), [[kontsertiina]]t ja [[akordion]]i, kasutatakse [[polka]] või muu tantsumuusika mängimiseks.
 
Kannel on eesti rahvapill, mis on praegu populaarsem Ameerika eestlaste seas kui oma kodumaal. Ometi kuuluvad Eesti kandlemängijate sekka [[Igor Tõnurist]] ja [[Tuule Kann]].
 
== Vaata ka ==
* [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[Eesti ooperilauljate loend]]
* [[Eesti laulude nimestik]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Music of Estonia}}
* [http://www.emic.ee/eesti-muusikalugu-luhiulevaade Eesti muusikalugu: lühiülevaade] Eesti Muusika Infokeskus
* [[Evi Arujärv]] [http://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kui-muusika-on-lukus/ "Kui muusika on lukus"] Sirp, 22. september 2017
 
{{Eesti artiklid}}
 
[[Kategooria:Eesti muusika| ]]