Redaktsioon: 12. november 2019, kell 12:03 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. jaanuar 2021, kell 16:31 redigeeri eemalda Pault (arutelu \| kaastöö) 1637 muudatust Lisasin lingid Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Keskpanga ~~digiraha~~[[e-raha]]''' (ka '''digitaalne [[Fiat-raha\|''fiat''-raha]]'''<ref name="YRhpl" /> või '''digitaalne baasraha'''<ref name="ZSF0G" />) on [[fiat-raha\|''fiat''-raha]] digitaalne vorm, mis on riigi valitsuse kehtestatud valuuta. [[Inglise keel]]es kannab see nimetust ''central bank digital currency'' ehk CBDC. Tavapärane [[digiraha]] (või [[virtuaalne raha]], [[krüptoraha]]) erineb keskpanga digirahast selle poolest, et seda ei emiteeri riik ja sel puudub [[Seaduslik maksevahend\|seadusliku maksevahendi]] staatus. Seetõttu võib keskpanga digiraha tulevikus võistelda kommertspankade hoiustega ja seada küsimärgi alla praegu levinud [[osalise reserviga pangandus]]e ''status quo''.<ref name="rnMa2" /><ref name="jBX3o" /> 18. rida: * '''Tehnoloogiline tõhusus''' – selle asemel et toetuda vahendajatele (näiteks pankadele ja [[arvelduskoda]]dele), saaks ülekandeid ja makseid teha reaalajas otse maksjalt saajale. * '''Konkurents panganduses''' – keskpanga pakutud tasuta hoiuseid kaitsvad pangakontod võivad tugevdada pankadevahelist konkurentsi pangahoiuste ligimeelitamiseks (näiteks pakkudes taas intressiga tasustatud tähtajatuid hoiuseid). * '''Rahapoliitika ülekandemehhanism''' – keskpanga baasraha emiteerimine üldsusele tehtavate ülekannete kaudu võib olla uus kanal rahapoliitika ülekandemehhanismi jaoks<ref name="kUdNX" /><ref name="AEUa9" /> (näiteks [[~~helikopterraha~~kopteriraha]]). See võimaldaks vahetumat kontrolli raha pakkumise üle (võrreldes selliste vahenditega nagu [[kvantitatiivne ~~leevendamine~~lõdvendamine]] või intressimäärad) ja soodustaks liikumist täieliku reserviga panganduse suunas.<ref name="oqQy5" /> * '''Rahanduslik turvalisus''' – keskpanga digiraha piiraks osalise reserviga panganduse praktikat ja vähendaks võib-olla vajadust [[hoiusekindlustus]]e järele. 31. rida: 2017. aastal käidi välja idee Eesti [[e-residentsus]]e süsteemiga seotud [[krüptoraha]]st [[Estcoin]]<ref name="cmTzn" />, ent ideele seab piirid [[eurotsoon]]i kuulumine: [[Euroopa Keskpank\|Euroopa Keskpanga]] presidendi [[Mario Draghi]] sõnul ei saa Eesti krüptovaluutat luua, sest eurotsooni ainus valuuta on [[euro]].<ref name="V20TH" /> 2018. aasta jaanuaris ütles ka [[Eesti Pank\|Eesti Panga]] president [[Ardo Hansson]], et Eesti riiklikku krüptoraha käibele tulemas ei ole.<ref name="PLZri" /> 2018. aasta veebruaris alustas [[Venezuela]] oma krüptoraha [[petro]] eelmüüki. Krüptoraha on tagatud riigi naftavarudega ja valuuta turuväärtuseks on kavandatud ligikaudu kuus miljardit [[dollar]]it.<ref name="5042D" /> Paljude suurriikide, näiteks [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikide]], [[Saksamaa]] ja [[Austraalia]] keskpangad on riikliku krüptoraha asjus skeptilisel seisukohal. Ent Venezuelale lisaks on sellega katsetatud teisteski riikides: [[Hiina]] tegeleb digitaalse ''fiat''-raha väljatöötamisega, [[Holland]] on katsetanud oma keskpanga krüptovaluutat [[DNBcoin]] ja [[Rootsi]] tegeleb [[E-krona\|e-~~kroon~~krooniga]]~~iga~~.<ref name="R5VdH" /> ==Viited==

Keskpanga digiraha: erinevus redaktsioonide vahel