Ratsavägi: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Russia. German Cavalry passing through Narwa. March 28,1918.jpg|pisi|Saksa ratsavägi ratsutab läbi [[NarvaTartu ajalugu#Narva20. esimesessajandi maailmasõjasalgus|NarvaTartu]] (märts 1918)]]

'''Ratsavägi''' on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb [[Ratsutamine|ratsa]]. 1920. aastateni oli ratsavägi [[maavägi|maaväe]] põhilisi väeliike. Viimast korda kasutati ratsaväge laiaulatuslikult [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].

Ratsaväelaste vorm erines teiste väeliikide omast, ka mõni auaste oli teistsugune (näiteks [[kapten]]i asemel näiteksoli [[Saksamaa]]l, [[Venemaa]]l ja [[Rootsi]]s [[rittmeister]], [[staabikapten]]i asemel [[staabirittmeister]] jne).

1930. aastate keskel kaotas ratsavägi sõjaväe suurenenud tulejõu ja motoriseerimise tõttu tähtsuse. Tänapäeval on ratsaväge väheste riikide relvajõududes, seda kasutatakse peamiselt auvahtkonnas ja paraadväeosas.

Tänapäeval on ratsaväge väheste riikide relvajõududes, seda kasutatakse auvahtkonnas ja paraadväeosas. [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]] on olnud kuni kaks ratsarügementi.

* [[Avdy Andresson]]. "Hobune ja ratsavägi moodsas armees". [[Võitleja, mai 1955,]] nr 5, lkmai 81955. Lk 8

* "Ratsamees tuleb tagasi". Võitleja nr 5, september/ oktoober 1978,. nr 5, lkLk 6.

*[[Hannes Walter]]. [http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2001n2l9.html Hannes Walter. "Husaar"]. Horisont 2/ 2001