Maavara: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
pisut lisa |
||
1. rida:
'''Maavara''' on [[maapõu]]es leiduv orgaaniline või mineraalne [[loodusvara]], mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Seega ei loe me maavaraks näiteks [[Eesti]] maapõues leiduvat [[rauamaak]]i, sest selle [[maardla]] sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures [[majandus]]likult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loe me maavaraks ka [[sooraud]]a, millest meie esivanemad kuni [[18. sajand]]ini [[raud]]a sulatasid.
Eesti on maavarade poolest suhteliselt rikas. Meie maapõues leidub arvatavasti kulda, molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja strontsiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka [[diktüoneemaargilliit]] ja [[uraan]]. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda [[nafta]]t. Põhja-Eesti maapõues on [[maagaas]]i.
Olulisimad Eesti maavarad on [[kukersiit]] (põlevkivi) ja [[fosforiit]]. Peale nende on Eesti maavaradeks: [[savi]], [[liiv]], [[kruus]], karbonaatkivimid ([[lubjakivi]] ja [[dolomiit]]), [[turvas]], [[ravimuda]] ja [[mineraalvesi]].▼
▲Olulisimad Eesti maavarad on [[kukersiit]] (põlevkivi) ja [[fosforiit]]. Peale nende on Eesti maavaradeks: [[savi]], [[liiv]], [[kruus]], karbonaatkivimid ([[lubjakivi]] ja [[dolomiit]]), [[turvas]], [[ravimuda]] ja [[mineraalvesi]].
Ülemaailmselt olulisteks maavaradeks on [[rauamaak]], [[boksiit]] ja [[nafta]]. Neist kahte viimast Eesti maapõues ei leidu.
|