Autotööstus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
2. rida:
{{keeletoimeta}}
 
'''Autotööstus''' (inglise keeles ''automotive industry'') on [[auto|autosid]]de ningja muudemuid maismaal (välja arvatud rööbastel) liikuvateliikuvaid [[mootorsõiduk|mootorsõidukeid]]ite tootmisega tegelevtootev [[tööstusharu]]. Autotööstus konstrueerib, arendab, toodab, turustab ja müüb mootorsõidukeid. See on saadava tulu põhjal üks maailma tähtsamaid majandussektoreid.
 
Autotööstus ei hõlma tööstusvaldkondi, mis tegelevad autodega pärast nende kliendile kohaletoimetamist. Nendeks on autotöökojad ja bensiinijaamad.
 
== Ajalugu ==
Esimese praktilise [[bensiinimootor]]iga mootorsõiduki ehitas 1885. aastal [[Karl Benz]] [[Mannheim]]is Saksamaal. Benzile anti tema sõiduki eest patent 29. jaanuaril 1886. Ta alustas autotootmist 1889 pärast seda, kui tema naine [[Bertha Benz]] oli 1888. aasta augustis tõestanud esimese pika reisiga, et hobuseta vanker on täiesti kasutuskõlblik igapäevaseks kasutamiseks. Alates 2008. aastast mäletataksemeenutab seda sündmust mälestusmärgiga,Bertha misBenzi onauks pühendatud Berthapüstitatud Benzilemälestusmärk.
 
[[Gottlieb Daimler]] ja [[Wilhelm Mayback]] [[Stuttgart|Stuttgardist]] konstrueerisid aastal 1889. aastal sõiduki nullist, mitte ei kasutanud selleks [[mootor]]iga [[vanker|hobuvankrit]]. Neid peetakse esimese [[mootorratas|mootorratta]] – [[Daimler Reitwagen]]i leiutajateks 1885. 1882. aastal patentis itaallane [[Enrico Bernardi]] 0,024-hobujõulise 122 cc ühesilindrilise bensiinimootori. Ta mahutas selle oma lapse kolmerattalisele, muutes selle vähemalt esimese auto ja mootorratta kandidaadiks. 1892 suurendas Bernardi kolmerattalist nii, et see suutis kanda kahte täiskasvanut.
 
Aastani 2005 juhtis [[USA]] maailma autotootmist. 1929. aastaks oli maailmas kasutusel 32 028 500 mootorsõidukit ja USA autotööstus oli tootnud neist 90%. Sel ajal oli USA-s üks auto 4,87 inimese kohta. 2006. aastal ületas [[Jaapan]] napilt USA-d tootmises ja hoidis oma kohta kuni 2009. aastani. Sealt edasi juhtis tootmist [[Hiina]] 13,8 miljoniga. 2010. aastal tootis Hiina 18,3 miljonit mootorsõidukit, mis on peaaegu kaks korda nii palju, kui tootis Jaapan (9,6 miljonit). USA on aga kolmandal kohal 7,8 miljoniga.
21. rida:
=== Esimene pikem reis ===
[[Pilt:Berthabenzportrait.jpg|vasakul|pisi|100px|Bertha Benz (1849–1944)]]
1888. aasta augusti alguses sõitis [[Bertha Benz]] ilma abikaasa teadmata koos oma poegade Richardi ja Eugeniga, kes olid 14 ja 15 aastat vanad, ühe Benzi alles konstrueeritud patent–mootorvagunigapatent-mootorvaguniga [[Mannheim]]ist [[Pforzheim]]i. Sellega sai temast esimene inimene, kes sõitis [[mootorsõiduk]]iga pika maa. Vahemaa oli umbes 104 km. Enne seda olid tehtavad reisid väga lühikesed.
 
Kuigi peamine reisi põhjus oli külastada oma ema, oli Bertha Benzil ka teine motiiv: näidata oma hiilgavale mehele, kes ei tahtnud mõeldagi oma leiutise turundusele, et mootorsõiduk võib muutuda finantsiliseks õnnestumiseks, kui selle kasulikkust näidata üldsusele.
58. rida:
Süsteemid ja seadmed, mis vähendavad või hoiavad ära ohtlikke vigastusi, kui avarii on toimumas. Selles valdkonnas on tehtud väga palju [[Eksperiment|katseid]].
* Turvavöö – takistab või vähendab reisija liikumist ettepoole. Liikumisenergia vähendamiseks venib. Hoiab ära sõitja sõidukist väljalendamise ning kindlustab, et inimene oleks õhkpadjade toimimiseks õiges asendis.
* Õhkpadjad – paisuvad, et pehmendada reisija kokkupõrget auto erinevate sisemiste osadega. Kõige tähtsam on takistada juhil pea äralöömist vastu rooli.
* Lamineeritud esiklaas – ei purune kokkupõrkel. Takistab turvavööta inimeste peadel klaasi purustamist ning jätab minimaalse, kuid piisava nähtavuse, et oleks võimalik kontrollida autot ka pärast kokkupõrget, kui selleks on võimalust.
* Karastatud klaas – tagaklaas ja küljeaknad purunevad väikesteks osadeks, mille servad ei ole eriti teravad.