Ben Jonson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Teos jutumärkidesse
Rasta32 (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetamine
1. rida:
[[Pilt:Ben Jonson by George Vertue 1730 (cropped).jpg|pisi|Benjamin Jonson (1572 – 06.08.1637)]]
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=november}}
'''Benjamin Jonson''' (umbes [[11. juuni]] [[1572]] [[Westminster]], [[London]] – [[6. august]] [[1637]] London) oli inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik, kelle kunst avaldas püsivat mõju inglise luulele ning komöödiale. TaTeda on tuntudtuntakse selliste satiiriliste näidendite poolest nagu "Every Man in His Humour" (1598), "Volpone, or The Fox" (1606), "The Alchemist" (1610) ja "Bartholomew Fair" (1614). Üldiselt peetakse teda [[William Shakespeare|William Shakespeare'i]] järel tähtsuselt teiseks inglise näitekirjanikuks [[James I (Inglismaa)|James I]] valitsemise ajalvalitsemisajal.<ref>{{cite web|url=http://www.britannica.comu/EBchecked/topic/306058/Ben-Jonson|title=Ben Jonson|work=Encyclopedia Britannica}}</ref>
[[Pilt:Ben Jonson by George Vertue 1730 (cropped).jpg|pisi|Benjamin Jonson (1572 – 06.08.1637)]]
'''Benjamin Jonson''' (umbes [[11. juuni]] [[1572]] [[Westminster]], [[London]] – [[6. august]] [[1637]] London) oli inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik, kelle kunst avaldas püsivat mõju inglise luulele ning komöödiale. Ta on tuntud selliste satiiriliste näidendite poolest nagu "Every Man in His Humour" (1598), "Volpone, or The Fox" (1606), "The Alchemist" (1610) ja "Bartholomew Fair" (1614). Üldiselt peetakse teda [[William Shakespeare|William Shakespeare'i]] järel tähtsuselt teiseks inglise näitekirjanikuks [[James I (Inglismaa)|James I]] valitsemise ajal.<ref>{{cite web|url=http://www.britannica.comu/EBchecked/topic/306058/Ben-Jonson|title=Ben Jonson|work=Encyclopedia Britannica}}</ref>
 
==Elulugu==
Jonsoni isa, kes oli vaimulik, suri kaks kuud enne tema sündi. Jonsoni ema abiellus kaks aastat hiljem müürsepaga.<ref name="Robert Chambers, Book of Days,">Robert Chambers, Book of Days, p. 216</ref> Jonson käis St. Martin's Lane'i koolis. Hiljem oli üksnõustus perekonnasõber nõus maksma Jonsoni õpingute eest Westminsteri koolis, kus Jonsoni üks mentor oli ajaloolane, topograaf ja relvade ohvitserrelvaohvitser William Camden (1551–1623) oli üks Jonsoni mentoritest.
 
MisOma puudutababikaasat tema abielu, siiskirjeldas Jonson kirjeldas oma abikaasat "riiaka, kuid ausana". Alates 17. sajandist alates onpole Jonsoni naise identiteetisik olnudtäpselt seganeteada, kuid arvatakse, et ta on Ann Lewis, kes abiellus Benjamin Jonsoniga 1594. aastal St Magnus- the- Martyri kirikus London Bridge'i lähedal. St Martini kiriku registrid näitavad, et AnneAnn Lewise ja Ben Jonsoni vanim tütar Mary suri novembriskuuekuusena 1593. kuuekuusenaaasta novembris. Kümme aastat hiljem, 1603. aastal, suri nende vanim poeg Benjamin seitsme-aastaseltseitsmeaastaselt katku. Jonson kirjutas oma poja auks teose "On My First Sonne" (1603). Möödus 32 aastat, kui ka nende teine poeg, samuti Benjamin, suri 1635. aastal suri. Sellel ajavahemikul elasid Ann Lewis ja Ben Jonson elasid lahus viis aastat lahus.<ref name="autogenerated612">"Ben Jonson", Encyclopædia Britannica, 15th Edition, p. 612.</ref>
 
==Teosed==
Jonsoni esimene edukas teosnäidend oli "Every Man in His Humour" (1598), sellemillega peaosaslõikas mängista humoorikaskasu tänu George ChapmanChapmanile ningalguse saanud humoorikate näidendite populaarsusest. William Shakespeare oli üks esimestest näitlejatest, kes lavaleJonsoni näidendis rolli astussai. Sellele järgnes teos "Every Man out of His Humour" (1599), seemis oli pedantne katse jäljendada [[Aristophanes|Aristophanest]]. Ei ole teada, kas seenäidend oli edukas teoska lavalaudadel, kuid kui seeteos avaldati, siis osutus see üpris populaarseks ning sellest tehtiilmus paljumitu trükkekordustrükki. Aastaid 1605–1620 võib vaadelda kuipidada Jonsoni õitseaegaõitseajaks. Aastaks 1616 oli ta loonudkirjutanud kõik oma tähtsamad näidendid, tänu millele on ta tänapäeval draamamaailmasnäitekunsti maailmas tuntud. Tema menukamate teoste hulka kuuluvad tragöödia "Catiline" (1611) ning komöödiad "Volpone" (1605), "Epicoene, or the Silent Woman" (1609), "The Alchemist" (1610), "Bartholomew Fair" (1614) ja "Devil is an Ass" (1616),. kusjuuresKusjuures näidendid "The AlchemistiAlchemist" ja "Volpone'i" menuolid kujunespea välja vaat etsilmapilkselt silmapilkseltmenukad. Olgugi et Jonsoni elu oli sel perioodil oli ilmselt rahulikum kui aastal 1590, ei olnud ta siiski majanduslikult kindlustatud.<ref>"Ben Jonson", Encyclopædia Britannica, 15th Edition, p. 617</ref>
 
==Langus ja surm==
JonsonJonsoni jätkasloomeviljakus kirjutamisthakkas vähenema 1620. aastal, vaatamatakuid neiletema insultideletuntus ei kadunud. Sel ajal tõusid esile nooremad luuletajad, midakeda tatunti elasnime üleall aastalSons of Ben ehk Beni pojad, näiteks Robert Herrick, Richard Lovelace ja Sir John Suckling. Jonsoni mainet kahjustasid mitu tagasilööki. Siiski kirjutas ta 1620. Aastalaastatel 1637näidendeid edasi, kuikuid neid ei peeta tema parimateks.<ref>Hugh Maclean, p. 88</ref> 1620. aastatel elas Jonson suriüle ka mitu insulti, kuid vaatamata sellele jätkas ta kirjutamist. Enne Jonsoni surma 1637. aastal töötas ta näidendi "The Sad Shepherd" kallal. Sellest on säilinud ainult kaks vaatust. TegemistTeoses olivõttis Jonson uue ja märkimisväärse suunagasuuna, millekuna pooletegu Jonson kaldus, selleks suunaks olion pastoraalnepastoraalse draamadraamaga. Jonson oli 1630. aastate alguses pidevas kirjavahetuses James Howelliga,. kesJames hoiatas Jonsonit, temaet ebasoosingustpärast kohtuseirmeelsusi Jonesi[[Inigo vastuJones|Inigo Jonesiga]] ei suhtuta õukonnas Jonsonisse hästi. Jonson suri 6. augustil 1637 ning tema matused peeti 9. augustil. Ta on maetud põhjaWestminster vahekäikuAbbey Westminsterpõhjapoolsesse Abbeysvahekäiku.<ref>{{Cite book |last=Fletcher |first=Angus |year=2007 |title=Time, space, and motion in the age of Shakespeare |publisher=Harvard University Press |location=Cambridge, MA |isbn=978-0-674-02308-6 |page=95 |chapter=Structure of an epitaph |quote=At first sight the words seem clear enough…but some…have believed that the words intended to say, in Latin, "Pray for Ben Jonson"…}}</ref>
Jonsoni loomeviljakus hakkas vähenema 1620, kuid ta jäi ikkagi tuntuks. Sel ajal tõusid esile nooremad luuletajad ehk "the Sons of Ben" nagu näiteks Robert Herrick, Richard Lovelace ja Sir John Suckling. Mitmed tagasilöögid kahjustasid Jonsoni mainet, kuid ta jätkas näidendite kirjutamist 1620, aga neid näidendeid ei peeta tema parimateks.<ref>Hugh Maclean, p. 88</ref>
Jonson jätkas kirjutamist, vaatamata neile insultidele, mida ta elas üle aastal 1620. Aastal 1637, kui Jonson suri, töötas ta näidendi "The Sad Shepherd" kallal. Sellest on säilinud ainult kaks vaatust. Tegemist oli uue ja märkimisväärse suunaga, mille poole Jonson kaldus, selleks suunaks oli pastoraalne draama. Jonson oli 1630. aastate alguses pidevas kirjavahetuses James Howelliga, kes hoiatas Jonsonit tema ebasoosingust kohtus Jonesi vastu. Jonson suri 6. augustil 1637 ning tema matused peeti 9. augustil. Ta on maetud põhja vahekäiku Westminster Abbeys.<ref>{{Cite book |last=Fletcher |first=Angus |year=2007 |title=Time, space, and motion in the age of Shakespeare |publisher=Harvard University Press |location=Cambridge, MA |isbn=978-0-674-02308-6 |page=95 |chapter=Structure of an epitaph |quote=At first sight the words seem clear enough…but some…have believed that the words intended to say, in Latin, "Pray for Ben Jonson"…}}</ref>
 
== Viited ==