Erinevus lehekülje "Laevkalme" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
[[Pilt:Gotland-Tjelvars grav 2.jpg|pisi|Laevkalme Ojamaal]]
'''Laevkalme''' on [[kivikalme]] tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt ([[kivilaev]]). Surnud on maetud laevkalmesse tehtud [[kivikirst]]udesse kas põletatult või laibana.<ref name=EE>[[Eesti entsüklopeedia]], 12. kd., lk. 275</ref>. Laeva illusiooni on suurendatud sellega, et kõrgemad kivid on paigutatud otstesse.{{lisa viide}}
 
Oletatud on, et laevkalmeid valmistati soovist varustada surnud teises ilmas kõige vajalikuga. Samuti on arvatud, et laev oli vajalik [[Surnutemaailm Hel|surnuteilmas Helis]].{{lisa viide}}
 
Kivikalmed levisid [[Põhja-Euroopa]]s alates [[neoliitikum]]ist, kõige arvukamalt rajati neid [[noorem pronksiaeg|nooremal pronksiajal]] ja [[viikingiaeg|viikingiajal]].<ref name=Lang>[[Valter Lang]]. [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003], lk 18</ref>. Eriti levinud olid need [[Ojamaa]]l.<ref name=EE/> [[läänemeri|Läänemerest]] ida pool on üksikud laevkalmed leitud [[Ahvenamaa]]lt, Edela-[[Soome]]st, Eestis Tallinna lähistelt ja Sõrvest ning [[Läti]]s [[Kuramaa]]lt.<ref name=Lang/>
 
Kõige suurem laevkalme oli vähemalt 170 m pikkune [[Jellingi kivilaev]] [[Taani]]s, mis ei ole tervena säilinud. [[Rootsi]] pikim laevkalme oli 67-meetrine. Kõige väiksemad laevkalmed on kõigest mõne meetri pikkused.{{lisa viide}}
 
==Eesti laevkalmed==
[[Eesti]] alalt on leitud kolm laevkalmet, kaks [[Sõrve poolsaar|Sõrves]] ([[Sõrve laevkalmed]]) ja üks [[Tallinn]]a lähedal [[Väo|Väol]] ([[Väo kalmedlaevkalme]]), mille rajamisaeg on dateeritud umbes aastasse 900 eKr. Eesti laevkalmete päritolumaaks peetakse [[Ojamaa]]d.<ref name=Lang/>
 
==Viited==