'''Aktiinifilamendid''' ehk '''mikrofilamendid''' on [[eukarüootne rakk|eukarüootsete rakkude]] [[tsütoskelett|tsütoskeletis]] leiduvad aktiinist[[aktiin]]ist koosnevad kõige peenemad [[filament|filamendid]]. Nad on oma funktsioonilt ülimalt mitmekülgsed, võttes osa raku liikumisest ja kuju muutmisest.
[[Pilt:Actin with ADP highlighted.png|pisi|G-aktiin]]
Aktiin on globulaarne valk molekulmassiga 41,8 kDa, mida on [[eukarüootne rakk|eukarüootsetes rakkudes]] kõige rohkem, tema hulk rakus võib olla kuni 5% kogu valgu hulgast. Aktiini primaarjärjestus erineb väga vähe [[fülogenees|fülogeneetiliselt]] kaugetel liikidel (konservatiivne valk), ''[[in vitro]]'' katsetes on eri liikidelt eraldatud aktiin üksteisega funktsionaalselt asendatav.
Aktiin esineb rakkudes kahes vormis: G-aktiin ehk globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini ehk filamentaarse aktiini. Tavaliselt on kuni 50% raku aktiinist G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi (see tähendab aktiinifilamentide moodustumine ja nende depolümeriseerumine) toimub siis, kui seda on vaja, tänu millele on see rangelt kontrollitud. F-aktiini moodustumine algab rakus pärast vastavat signaali ja see võib toimuda väga kiiresti, minutite jooksul. Signaaliks võib olla mingi [[induktoraine]], mis põhjustab raku [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[kemotaktiline]] signaal, kokkupuude [[substraat (biokeemia)|substraadiga]] jne.
