Erinevus lehekülje "Liivimaa Maakrediitselts" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(ei olnud Liivimaa kubermanguvalitsuse allüksus, vaid meie oma kohalik selts)
Märgis: Käsitsi tühistamine
'''Liivimaa Maakrediitselts''' ([[saksa keel]]es ''Livländischer adeliger Güterkreditsozietät'', ka ''Livländische Güter-Kreditsozietät''), ka '''Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts'''<ref name="EEvana">{{EEvana|5|409}}</ref> oli aastatel 1802–1932 [[Liivimaa]]l tegutsenud [[finantsasutus]] ([[hüpoteegipank|erahüpoteegipank]])<ref name="Ajalooarhiiv">{{RA fondiloend|1384|Liivimaa Maakrediitselts (fondi nr 2469)}} (vaadatud 04.11.2015).</ref>.
 
==Ajalugu==
Krediidiseltsi loomise mõtte käis välja [[Friedrich Wilhelm von Taube]] juba 1789. aasta Liivimaa maapäeval. Friedrich Wilhelm von TaubeTa oli ka Liivimaa Maakrediidiseltsi asutaja ja esimene ülemdirektor.
Maakrediidiseltsi asutaja ja direktor.
 
1932. aastal liideti selts [[Eestimaa Maakrediitselts]]iga, kus jätkas tööd Eestimaa Maakrediitseltsi Tartu agentuurina.
 
==Juhtimine==
Maakrediitseltsi tegevust juhtis ülemdirektsioon ja kaks piirkondlikku direktsiooni ([[Liivimaa Maakrediidiseltsi eesti distrikti direktsioon|Eesti distrikti direktsioon]] ja läti distrikti direktsioon), mis asusid Riias ja Tartus. Ülemdirektsiooni liikmeteks olid ülemdirektor, kaks nõunikku, üks arveametnik ning sekretär ning ülejäänud ametnikud. Piirkondlikke direktsioone juhtis direktor, kellele lisaks olid ametis kaks kaasistujat või [[assessor]]it, üks sekretär ning ametnikud.
 
==Pädevus==
Ülemdirektsiooni ülesandeks oli jälgida korralduste täitmist ning kontrollida piirkondlike direktsioonide tegevust. Piirkonna direktsioonid tegelesid: laenude andmine, rendirahade vastuvõtt ning väljamaksmine, võlgade sissenõudmine ning [[sekvestreerimine|sekvestri]] all olevate mõisate üle [[järelevalve]] teostamine. Direktsiooniliikmed valiti ametisse üldkoosolekul iga kolme aasta tagant.
 
Selts andis [[pantkiri|pantkirja]] alusel [[laen]]usid [[Liivimaa]] [[eramõis]]nikutele. Hiljem andis selts laenusid ka talupoegadele, kes seltsile panditud mõisatest [[Talude päriseksostmine|ostsid talusid päriseks]].
 
1932. aastal liideti selts [[Eestimaa Maakrediitselts]]iga, kus jätkas tööd Eestimaa Maakrediitseltsi Tartu agentuurina.
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
*Engelhardt, Baron Hermann. ''Zur Geschichte der Livländischen adeligen Güterkreditsozietät''. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1902 [https://dspace.lu.lv/dspace/handle/7/46481].
 
==Välislingid==