|
#suuna[[Vigala vasallilinnus]]
'''Vigala vasallilinnus''' oli keskaegne [[Uexküll]]ide suguvõsale kuulunud [[linnus]] Lääne-Eestis [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]].
==Kirjeldus==
Linnus paikneb jõe[[neemik]]ul, mida piirasid [[Enge jõgi]] ja [[Naravere oja]]. Neemik lõigati lõuna- ja idaküljel läbi [[vallikraav]]iga, millest läks üle sild. Paisutamissüsteemi abil sai vajadusel tõsta linnust ümbritsevate veekogude taset.
Linnuse lõunaotsas asunud peahoone mõõtmed olid 24x22 ja müüride paksus umbes 3–5,3 meetrit. Kokku olid peahoonest kuni jõeni ulatunud pikliku linnuse välismüüride mõõdud 68x33,5 meetrit.
==Linnuse ajalugu==
Koduloouurija ja kirjanik [[Mihkel Aitsam]]i (1877–1953) oletuste põhjal võis Enge jõe ja Naravere oja vahelisel neemikul hilisema Vigala kivilinnuse kohal olla ka muinasaja lõpul eestlaste linnus. Seda siiski ei kinnita [[1896]]. aastal [[Gottfried von Hansen]]i juhtimisel toimunud väljakaevamised.
Mingi linnus võis seal olla kõige varem 13. sajandi teisest poolest alates. Kindlad teated kivilinnuse rajamisest on 15. sajandi keskpaigast.<ref>Armin Tuulse. "Die Burgen in Estland und Lettland". Dorpat 1942. Lk 119–120</ref> Uexküllide suguvõsa uurijad oletavad, et Vigala linnuse rajas [[Velise vasallilinnus]]e valdaja üks poegadest. Seejärel kujunes Vigala linnusest Lääne-Eesti Uexküllide üks olulisemaid tugipunkte, kes oli laialdase piirkonna suurim vasallisuguvõsa.
===Linnus Liivi sõdade perioodil===
[[Liivi sõda]]des sai linnus esimest korda tugevalt kannatada [[1560]]. aastal venelaste sõjakäigu ajal. Linnus ehitati kiiresti üles, kuid [[1576]]. aastal langes linnus uuesti venelaste kätte ning nad jäid sinna [[1581]]. aastani. Kui venelased lahkusid, jätsid nad maha endast põletatud ja rüüstatud linnuse. Linnust mainiti [[18. mai]]l [[1595]] sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõikidest õigustest mitme Eesti linnuse ja lääni üle.
===Linnus hilisematel aegadel===
17. sajandil linnust enam ei taastatudki, kuid taastatud üksikuid hooneid kasutas mõis. Kivilinnuse järgi sai koht 18. sajandi lõpus nime [[Kivi-Vigala]] (''Stein Fickel''), kui linnuses olnud [[Kivi-Vigala mõis|Vigala mõisa]] süda viidi üle [[Vana-Vigala mõis|uude kohta]].
Veel 19. sajandil olevat linnusest järel olnud kõrged varemed. Kuna Vigala kihelkonna piirkonnas ei ole looduslikult ehituseks kõlbulikku [[paekivi]], siis kasutati varemeid paemurruna.
18. sajandil lõpul ehitati linnusesse [[Vigala kirikumõis]]a pastoraat, mis põles 1776. aastal. 1930. aastate keskel ehitati linnuse vundamentidele puithoone, mis on seal tänapäevani. On säilinud ka fragment vanast võlvkäigust ja lõike vanast vallikraavist, mis asuvad tänapäeval eramaal.<ref>Mihkel Aitsam. "Vigala kihelkonna ajalugu". 2006. Lk 184–191</ref>
==Vaata ka==
*[[Eesti linnuste loend]]
==Viited==
{{Viited}}
==Kirjandus==
*[[Armin Tuulse]]. "Die Burgen in Estland und Lettland". Dorpat 1942. Lk 119–121
*[[Kalvi Aluve]]. "Vigala läänilinnus". // Eesti arhitektuur 3 (Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa). [[Valgus]]. Tallinn 1997. Lk 115
*[[Mihkel Aitsam]]. "Vigala kihelkonna ajalugu". 2006. Lk 184–191
==Välislingid==
*[http://www.eestigiid.ee/?SCat=16&CatID=0&ItemID=1570 Vigala linnusest Eestigiid.ee lehel]
*{{kultuurimälestis|ID=15376}}
[[Kategooria:Vigala kihelkond]]
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond]]
[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Rapla maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Eesti linnused]]
| 