Töölisklass: erinevus redaktsioonide vahel

'''Töölisklass''' on sotsiaalne klass, kuhu kuuluvad [[Töötasu|tasustatud]] tööga tegelevad inimesed, eriti füüsilise töö tegijad ja tööstustöölised.<ref> <span data-segmentid="401" class="cx-segment">''Ees''</span></ref> <ref><span data-segmentid="401" class="cx-segment">''ostj''</span></ref> Töölisklassi ametid on peamiselt [[Sinikrae|sinikraede]], aga ka mõnede [[Valgekrae|valgekraede]] ja enamike [[Roosa kaelusega töötaja|roosakraede]] tööd. Töölisklassi liikmed sõltuvad üksnes [[Palgatööline|palgatööga]] teenitud [[Palgatööline|tulust]], sellepärast on mõnede määratluste järgi töölisklassis peaaegu kõikide [[Arenenud riik|tööstusriikide]] kogu töötav elanikkond ja need, kes töötavad mittetööstuslike riikide [[Tiheasustusega asula|linnapiirkondades]] (linnades, külades) või maapiirkondade tööturul.

Nii nagu ka paljude teiste [[Sotsiaalne klass|sotsiaalset klassi]] tähistavate terminite puhul, on ka ''töölisklassi'' määratletud ja kasutatud mitmes erinevas tähenduses. Kõige üldisem määratlus, mida kasutavad paljud [[sotsialistid]], on see, et töölisklassi kuuluvad kõik need, kellel pole midagi muud peale oma tööjõu (näiteks ei omata vabrikut). Selliseid inimesi nimetati varasemalt [[Proletariaat|proletariaatideks]], aga see määratlus ei ole enam kasutuses. Selles tähenduses kuuluvad tänapäeval töölisklassi igat liiki füüsilise ja vaimse töö tegijad, välja arvatud need, kes ammutavad oma elatise ettevõtte omamisest ja teiste tööst. {{Sfn|McKibbin|2000|p=164}} 

Mitteakadeemilises käsitluses (teatud tüüpi teadustekstides, samuti ajakirjanduslikes ja poliitilistes analüüsides) Ameerika Ühendriigikides viitab ''töölisklass'' sageli ühiskonnaosale, kes sõltub füüsilist tööd nõudvatest [[Tööturg|töökohtadest]], eriti kui neile makstakse [[Töötasu|tunnitasu]] . Näiteks määratletakse töölisklassiks lihtsalt need, kellel puudub kõrgharidus.<ref name="NYTCanary"> <span data-segmentid="402" class="cx-segment">Mär</span></ref> Seejärel jaotatakse töölisklassi ametid nelja rühma: lihttöölised, käsitöölised, kodustöötajad ja tehasetöölised.{{Sfn|Doob|2013}} 

Levinud alternatiiv, mida vahepeal sotsioloogias kasutatakse, on klassi määratlemine sissetuleku taseme järgi.{{Sfn|Linkon|1999|p=4}} Selle lähenemisviisi kasutamisel võib töölisklassi vastandada nn ''[[Keskklass|keskklassile]]'' majanduslike resursside, [[Haridus|hariduse]], kultuurihuvide ning tarbivate kaupade ja teenuste alusel. Töölisklassi ja keskklassi vaheline piir võib siin tähendada punkti, millest alates jääb elanikkonnal sissetulekust pärast põhivajaduste täitmist ja esmatarbekaupade soetamist raha järele (näiteks [[Mood|moodsate]] riiete, mitte ainult söögi ja peavarju jaoks).

Mõned teadlased on esitanud arvamuse, et töölisklassi staatus tuleks defineerida subjektiivselt enesemääratluse põhimõttel. {{Sfn|Rubin|Denson|Kilpatrick|Matthews|2014}}  See subjektiivne lähenemine võimaldab inimestel endal, mitte teadlastel, määratleda oma "subjektiivse" ja "tajutava" sotsiaalse klassi.

[[Feodalism|Feodaalses]] Euroopas ei olnud töölisklass kui selline väga arvukas. Selle asemel kuulus enamik inimesi kolmandasse seisusesse, kuhu kuulusid erinevate elukutsete ja ametitega inimesed. Juristi, käsitöölist ja talupoega peeti sama sotsiaalse üksuse osaks, sest nad ei olnud aristokraadid ega vaimulikud. Sarnased hierarhiad olid väljaspool Euroopat ka teistes tööstuseelsetes ühiskondades. Nende tööliste sotsiaalset seisus arvati [[Loomuõigus|loomuõiguse]] ja levinud religioosse veendumuse kohaselt paika pandud olevat. See sotsiaalne seisus pandi proovile, eriti talurahva poolt, näiteks [[Saksa talurahvasõda|Saksa talurahva sõja]] ajal. {{Sfn|Abendroth|1973}} 

18. sajandi lõpus toimusid [[valgustusajastu]] mõjul Euroopa ühiskonnas muutused ja neid muutusi ei olnud võimalik takistada jumala poolt loodud muutmatu ühiskonnakorralduse ideega. Nende ühiskondade rikaste liikmete poolt loodi ideoloogiaid, mis süüdistasid paljudes töölisklassi probleemides nende moraali ja eetikat (st alkoholi liigtarbimist, tajutavat laiskust ja võimetust säästa raha). Teoses "Inglise töölisklassi tegemine''"'' väidab E. P. Thompson, et inglise töölisklass viibis omaenda loomise juures, ja püüab kirjeldada eelmodernsete kolmanda seisuses inimeste muutumist kaasaegseks, poliitiliselt iseteadlikuks töölisklassiks. {{Sfn|Abendroth|1973}}  <ref> <span data-segmentid="402" class="cx-segment">201</span></ref>

Alates 1917. aastast hakati mitut riiki valitsema näiliselt töölisklassi huvides (vt [[Nõukogude töölisklass]]). Mõned ajaloolased on märkinud, et peamine muutus nendes nõukogudepärastes ühiskondades on toimunud massiline uut tüüpi proletariseerumine, mis oli sageli põhjustatud talurahva ja maaelanike sunniviisilise ümberasutamise poolt. Sellest ajast saati on neli suurt tööstusriiki pöördunud poolturupõhise valitsemise poole ([[Hiina]], [[Laos]], [[Vietnam]], [[Kuuba]]) ning üks riik on sulgunud endasse ja muutunud kasvavaks vaesuse ja jõhkruse tsükliks ([[Põhja-Korea]]). Teised sedalaadi riigid on lagunenud (näiteks [[Nõukogude Liit]]). {{Sfn|Kuromiya|1990}}

1960. aastast saati on laialdane proletariseerumine ja kogukondade [[tarastamine]] toimunud [[Kolmas Maailm|kolmanda maailmas]], kus on tekkinud uued töölisklassid. Lisaks on riikides nagu [[India]] aeglaselt toimunud ühiskondlikud muutused, mis suurendavad linnapiirkondades töölisklassi suurust. {{Sfn|Gutkind|1988}} 

[[Karl Marx]] määratles töölisklassi ehk [[Proletariaat|proletariaati]] üksikisikutena, kes müüvad oma [[Tööjõud|tööjõudu]] [[Töötasu|palga]] eest ja kellel ei ole [[Tootmisvahend|tootmisvahendeid]]. Ta väitis, et just nemad vastutavad ühiskonna [[Jõukus|jõukuse]] loomise eest. Ta väitis, et töölisklass ehitab füüsiliselt sildu, valmistab mööblit, kasvatab toitu ja põetab lapsi, kuid ei oma maad ega [[Vabrik|tehaseid]].{{Sfn|Lebowitz|2016}}