Redaktsioon: 30. detsember 2019, kell 18:52 redigeeri PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 423 muudatust P Robot: eemaldatud vanad koordinaadiparameetrid; muud süntaksiparandused ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. jaanuar 2021, kell 23:56 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 872 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{linn \| nimi = Gjumri \| hääldus = \| nimi1_keel = armeenia \| nimi1 = Գյումրի \| nimi1_latin = (Gjumri) \| lipp = \| lipu_link = \| vapp = Coat of Arms of Gyumri.gif \| vapi_link = [[Gjumri vapp]] \| pindala = \| elanikke = 172 000 (2009) \| asendikaardi_pilt = Gyumrilocatormap.png }} '''Gjumri''' on [[Armeenia]] suuruselt teine linn, [[Širaki maakond\|Širaki maakonna]] keskus. Aastatel 1840–1924 kandis see nime '''Alekhsandrapol''', 1924–1990 '''Leninakan'''. 16. rida: == Ajalugu == Gjumri asutasid [[kreeklased\|kreeka]] kolonistid 5. sajandil eKr. Venemaa võttis Širaki maakonna enda alla [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)\|Vene–Pärsia sõja]] alguses [[1804]]. Ametlikuks muudeti see sõja lõpetanud [[Gulistani rahu]]ga [[1. jaanuar]]il [[1813]]. ~~[[1837]]. aastal ehitasid venelased linna kohale suure kindluse. Gjumri oli Armeenia suurim ja tähtsaim linn [[1918]]. aastani.~~ Kui puhkes [[Vene-Türgi sõda (1828–1829)\|Vene–Türgi sõda]], kolis Gjumrisse mitu tuhat armeenlast ja see pani aluse tänapäevasele linnale. Venemaale lõppes sõda võidukalt ja Gjumri sai üheks Taga-Kaukaasia keskuseks. [[1837]]. aastal ehitasid venelased linna kohale suure kindluse. [[Nikolai I]] külastas sel aastal isiklikult kindlust ja nimetas selle ümber Aleksandrapoliks oma naise [[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)\|Aleksandra Fjodorovna]] järgi. [[1840]] sai Aleksandrapol linnaks. Gjumri oli Armeenia suurim ja tähtsaim linn [[1918]]. aastani. [[1988. aasta Spitaki maavärin\|1988. aasta maavärin]] põhjustas linnas suuri purustusi, hukkus 25 000 inimest. Maavärina järel andis linnale abi ka Eesti, muuhulgas projekteeris Gjumri peaväljaku äärde hooneid Eesti arhitekt [[Raul Vaiksoo]]. Enne maavärinat elas linnas 222 tuhat inimest. Sellest ajast on elanike arv järjest vähenenud, 2018. aastal elas Gjumris ainult 114 500 inimest.▼ [[Pilt:Gyumrigeneralview.jpg\|~~thumb~~pisi\|Vaade linnale]]▼ == Kliima == Gjumris on [[mandriline kliima]]. Linnas on aasta keskmine temperatuur +6,7 °C. Kõige kuumemad kuud on [[juuli]] (+20,1 °C) ja [[august]] (+19,4 °C), Kõige külmemad kuud on [[jaanuar]] (-8,2 °C) ja [[veebruar]] (-6,4 °C). Maksimaalsed temperatuurid on kõige kõrgemad augustis (+38,2 °C) ja juulis (+38,0 °C), kõige madalamad jaanuaris (+10,4 °C) ja veebruaris (+13,9 °C). Minimaalsed temperatuurid on kõige madalamad jaanuaris (-41 °C) ja veebruaris (-35 °C), kõige kõrgemad juulis (+1,4 °C) ja augustis (-1,1 °C). Aastas sajab keskmiselt 459 mm sademeid. Kõige rohkem sajab [[mai]]s (78 mm) ja [[juuni]]s (63 mm), kõige vähem jaanuaris ja [[detsember\|detsembris]] (20 mm). Sajupäevi on kõige rohkem mais (14) ja juunis (11), kõige vähem [[september\|septembris]] (4). ▲[[1988. aasta Spitaki maavärin\|1988. aasta maavärin]] põhjustas linnas suuri purustusi, hukkus 25 000 inimest. Maavärina järel andis linnale abi ka Eesti, muuhulgas projekteeris Gjumri peaväljaku äärde hooneid Eesti arhitekt [[Raul Vaiksoo]]. ▲[[Pilt:Gyumrigeneralview.jpg\|thumb\|Vaade linnale]] == Sõpruslinnad ==

Gjumri: erinevus redaktsioonide vahel