Tartu Linnamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Napster1003 (arutelu | kaastöö)
Uuendamine pärast Tartu Linnaajaloo Muuseumide brändivahetust
1. rida:
[[PiltFail:Building of the Tartu City Museum 200714_Tartu_Linnaajaloo_Muuseumid_(autor_Mikko_Leo_Selg).jpg|pisi|Tartu Linnamuuseum, 2007linnamuuseum]]
[[Pilt:Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam Jakobi ja Baeri nurgal, 30. september 2011.jpg|pisi|Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam [[Jakobi tänav|Jakobi]] ja [[Baeri tänav]]a nurgal, 2011.]]
 
'''Tartu Linnamuuseumlinnamuuseum''' on [[1955]]. aastal asutatud muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada [[Tartu]] linna ajalugu. Muuseum asub tänapäeval aadressil [[Narva maantee (Tartu)|Narva mnt]] 23.
 
Tartu linnamuuseum on osa [[Tartu Linnaajaloo Muuseumid|Tartu Linnaajaloo Muuseumidest]].
Muuseum loodi 1955. aasta '''Tartu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumina''', mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni – [[Tartu rajoon|Tartu]], [[Elva rajoon|Elva]], [[Jõgeva rajoon|Jõgeva]], [[Kallaste rajoon|Kallaste]], [[Mustvee rajoon|Mustvee]], [[Otepää rajoon|Otepää]], [[Põlva rajoon|Põlva]] ja [[Räpina rajoon|Räpina]] – ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. [[1957]]. aasta oktoobris kaotati muuseumi profiilist looduslooline osa ning muuseumi nimeks sai '''Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum'''. 1959. aastal, seoses [[Elva Koduloomuuseum]]i rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum '''Tartu Linnamuuseumiks'''.<ref>[http://linnamuuseum.tartu.ee/media/Dokumendid/TM%20Kogumispohimotted_2015.pdf Tartu Linnamuuseumi kogumispõhimõtted], Tartu Linnamuuseum, 2014</ref> Muuseum keskendus Tartu linna ajaloo uurimisele ja tutvustamisele.<ref name=":0">[https://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/1FE9F652707BFD16C2257EEA005460A8?OpenDocument Tartu Linnamuuseum tähistab 60. sünnipäeva] - Tartu Linnamuuseumi pressiteade, 27.10.2015</ref>
 
Tartu Linnamuuseumi koosseisu kuuluvad [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]], [[KGB Kongide muuseum|KGB kongide muuseum]]  ja [[Laulupeomuuseum]]. Tartu Linnamuuseum on [[Tartu linnavalitsus]]e hallatav munitsipaalmuuseum. Muuseumi kollektsiooni suure osa moodustab Tartu vanemat aega kajastav [[arheoloogia]]kogu. Märkimisväärne on ka linna ruumilist arengut kajastav fotokogu, lisaks veel arhiivi- ja esemekogud – 2015. aasta seisuga on kollektsioonis kokku umbes 158 000 säilikut.<ref name=":0" />
 
==Püsinäitus==
2001. aastal valminud näitus "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. 20102020. aastal möödus 90100 aastat [[Tartu rahu]]lepingu sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu Linnamuuseumislinnamuuseumis uuendatud [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ja Tartu rahu ekspositsioon. Lisaks rikkalikule foto<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://linnamuuseum.tartu.ee/tartu- ja teabematerjalile on vaatamiseks välja pandud sajandivanused originaalesemed: rahu-100-linnamuuseumis/|pealkiri=Tartu rahukonverentsirahu läbirääkimiste100 laudlinnamuuseumis|väljaanne=Muuseumi koos toolidega, [[Vabadusristkodulehekülg|Vabaduseaeg=jaanuar Ristid]], rahudelegatsiooni liikmele [[Ants Piip2020|Ants Piibule]] kuulunud Tartu rahulepingu eksemplar ja palju muud põnevat.<ref>Tartu Linnamuuseumi kodulehekülg - vaadatud 27=06.1001.20152021}}</ref>
 
==Hoonest==
Kuni 2000. aastani asus Tartu Linnamuuseumlinnamuuseum aadressil [[Oru tänav|Oru]] 2. Alates 30. augustist 2001 asunasub muuseum endises kultuurimajas, linnafolklooris ka "[[Katariina maja]]na" tuntud helesinises mõisahoones [[Narva maantee (Tartu)|Narva mnt]] 23. 1790. aastal valminud maja kuulus leitnant [[Woldemar Conrad von Pistohlkors]]ile. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud [[Madalmaad]]es, [[Põhjamaad]]es ja [[Saksamaa]]l. Maja arhitekt oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]], kes projekteeris ka [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.
 
Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid 3.