Guajaana kosmosekeskus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
* on üsna lähedal [[ekvaator]]ile
* kosmodroomist idas on asustamata ala – nimelt meri –, nii ei lange [[rakett]]ide kasutatud astmed ja ebaõnnestunult startinud raketid [[asula]]tele.
 
Kasuks tuleb seegi, et Prantsuse Guajaana on väga hõredalt asustatud. 90% selle maa-alast katab [[selva]]. Prantsuse Guajaanas ei esine orkaane ega maavärinaid.
 
Kosmodroomil on eraldi stardiplatsid [[Ariane (kanderakett)|Ariane]], [[Sojuz (kanderakett)|Sojuzi]] ja [[Vega (kanderakett)|Vega]] [[kanderakett]]idele.
12. rida ⟶ 14. rida:
Asukoht ekvaatori lähedal annab startivatele rakettidele täiendava kiiruse, nimelt 463 m/s. Võrdluseks on see [[Florida]]st [[Canaverali neem]]el asuvast [[Kennedy kosmosekeskus]]est startivatel rakettidel 406 m/s. See tähendab, et Guajaana kosmosekeskusest startivaid rakette on vaja 60 m/s võrra vähem kiirendada. Seetõttu vajavad nad vähem kütust.
 
Veel olulisem on aga asjaolu, et Guajaana kosmosekeskusest saab rakette välja saata väga väikese nurga all: kuna ta asub 6° põhjalaiusel, siis kõigest 6° nurga all. Näiteks Kennedy kosmosekeskusest, mis asub 28° põhjalaiusel, peavad raketid startima vähemalt 28° nurga all. See on tähtis rakettide saatmisel [[geostatsionaarne orbiit|geostatsionaarsele orbiidile]], sest väikestelt laiustelt väljasaadetavate rakettide lennusuuna muutmiseks on vaja vähem kütust. Muudele [[Maa (planeet)|Maa]]-lähedastele orbiitidele saatmisel seda eelist pole. Näiteks Vene kanderakett [[Proton]], mis saadetakse välja [[Venemaa]]lt palju suurematelt laiustelt, ja Ariane suudavad saata Maa-lähedasele orbiidile ühesuguseid kaubakoguseid, aga geostatsionaarsele orbiidile suudab Ariane saata 10 t kaupa Protoni 6,27 t vastu. Seetõttu on Venemaa alates [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[2011]]. aastast kasutanud Guajaana Kosmosekeskust oma Sojuz-tüüpi kanderakettide väljasaatmiseks ja neile on koguni oma stardiplats, mille ehitus algas [[2007]].
 
Julgeoleku baasis tagab [[Prantsuse sandarmeeria]], mida aitab [[Prantsuse Võõrleegion]]i 3. võõrjalaväerügement. Enne starti ja stardi ajal tugevdatakse oluliselt nii isiku- kui [[õhuk]]ivastaseid meetmeid, kuigi nende täpne ulatus on sõjasaladus. [[Tuleohutus]]e baasis tagab Pariisi Tuletõrjebrigaad, mis on samuti Prantsuse sõjaväe allüksus.
 
Kosmosekeskuse maa-ala hõlmab ka 62 ha suurused {{kas|[[Päästesaared]]}}, mis on endine sunnitöövangla. Tänapäeval on see saarestik alaliste elaniketa turismipiirkondturismisihtkoht. Geostatsionaarsele orbiidile stardivad raketid üle Päästesaarte ja enne starte tühjendatakse saared inimestest.
 
[[Pilt:Ariane42P rocket.png|pisi|Ariane 4 enne starti 10. augustil 1992]]
27. rida ⟶ 29. rida:
 
[[2017. aasta Prantsuse Guajaana rahutused|2017. aasta rahutuste]] ajal hõivasid kosmosekeskuse [[4. aprill]]il 30 ametiühingujuhti. Sõjavägi võttis keskuse [[24. aprill]]il oma kontrolli alla tagasi.
 
[[31. oktoober|31. oktoobril]] [[2021]] kavatsetakse Guajaana kosmosekeskusest välja saata [[James Webbi kosmoseteleskoop]].
 
Guajaana kosmosekeskus kuulub maailma kõige edukamate kosmosekeskuste hulka nii õnnestunud startide osakaalu kui järjestikuste õnnestunud startide arvu poolest.