Eenetsid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud info eenetsi kirjakeele ja aabitsa kohta. |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Vanast ajast on eenetsite elatusalad olnud küttimine ja kalastamine. Alates [[20. sajand]]ist on eenetsid hakanud laiemalt pidama kodustatud [[põhjapõder|põhjapõtru]]. Varem oli eenetsitel vähe põhjapõtru ja neid kasutati peamiselt veoloomadena.
Tänapäeval jagunevad eenetsid kaheks teineteisest mõnesaja kilomeetri kaugusel elavaks hõimuks. Kumbki hõim kõneleb oma murret, endid kutsutakse vastavalt ''bai'' ja ''maddu''. Ühine endanimetus eenetsitel puudub. Rahvanimetus "eenets" lähtub eenetsikeelsest sõnast ''enet'' (inimene). Oma kirjakeelt polnud eenetsitel pikka aega,<ref>[[Ago Künnap]], [[Paula Palmeos]], [[Tõnu Seilenthal]]. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 37-38</ref> see loodi neile alles 1986. aastal<ref>{{Raamatuviide|autor=Indrek Jääts (koostaja)|pealkiri=Uurali kaja: soome-ugri ja samojeedi rahvad|aasta=2018|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Rahva Muuseum|lehekülg=130}}</ref>. Esimene eenetsikeelne aabits ilmus 2020. aastal (200 eksemplari)<ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/89076785/kummaline-soome-ugri-ilm-pea-iga-eenets-saab-endale-isikliku-aabitsa?|pealkiri=Kummaline soome-ugri ilm: Pea iga eenets saab endale isikliku aabitsa|väljaanne=Maaleht|aeg=29. veebruar 2020|vaadatud=05.01.
== Viited ==
| |||