Redaktsioon: 5. jaanuar 2021, kell 04:05 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. jaanuar 2021, kell 04:19 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Närvikiuks''' (''neurofibra'') nimetatakse enamiku [[närvisüsteem]]iga loomade [[närvirakk\|närvirakust]] algavat eferentset haru (jätkeid) ~~ja ka~~koos seda ~~ümbritsevat~~ümbritseva ~~tuppe~~tupega.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 532:2004.</ref> Närvikiud koosneb vastavalt tüübile [[Schwanni rakk\|Schwanni raku]] [[rakutuum\|tuumast]], [[müeliintupp\|müeliintupest]], [[rõngaskitsus]]est, [[akson]]ist ja [[neurolemm]]ist.<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 184, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> Närvikiud moodustavad [[perifeerne närvisüsteem\|perifeerses närvisüsteemis]] [[närvikiukimp]]e ja [[närv]]e. Müeliinkiud moodustavad [[peaaju\|pea]]- ja [[seljaaju]] [[valgeaine]]. ▼ == Liigitus == === Ümbrise alusel === Närvirakkude jätkete ümbrise alusel eristatakse ~~müeliinkiude~~[[müeliinkiud]]e, mida ümbritseb [[Schwanni kest]] ja sellele järgnev [[fosfolipiidid\|fosfolipiide]] ning ~~valku~~[[valk]]u sisaldav [[müeliintupp]], ja [[müeliinita ~~kiude~~kiud]]e, mida ümbritseb [[neurogliia]]st koosnev Schwanni kest.<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 183, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> ▲Müeliinkiud moodustavad [[peaaju\|pea]]- ja [[seljaaju]] [[valgeaine]]. === Funktsiooni alusel === Funktsiooni alusel eristatakse kahte tüüpi närvikiude: [[aferentne närvikiud\|aferentseid]] ehk sensiibleid ehk tundenärvikiude [[eferentne närvkiud\|eferentseid]] ehk motoorseid närvikiude. === Morfoloogia ja juhtekiiruse alusel === [[A-närvikiud]] ehk A-kiud – müeliintupega kaetud kiud, mis ~~juhib~~juhivad [[närviimpulss\|impulsse]] kiiresti, ~~jaguneb~~jagunevad [[alfakiud\|alfa-]], [[beetakiud\|beeta-]], [[gammakiud\|gamma-]] ja ~~deltakiuks~~[[deltakiud]]udeks; [[B-närvikiud]] ehk B-kiud – ~~autonoomse~~[[autonoomne närvisüsteem\|autonoomsesse närvisüsteemi]] kuuluvad müeliintupega närvikiud, mille [[juhtekiirus]] on 3–15 m/s; *[[C-närvikiud]] ehk C-kiud – ~~autonoomse~~autonoomsesee närvisüsteemi kuuluvad müeliintupega närvikiud, mille juhtekiirus on 0,7–2,3 m/s. [[Madu]]del eristatakse nii müeliinkiude kui müeliinita kiude, mis moodustavad närvikiudude kimpe. Närvikiudude funktsioonid on erinevates kehapiirkondades erinevad, nii osalevad [[kolmiknärv]]ist väljuvad närvikiud ja -kimbud madudel ka [[termolokatsioonielund]]ite talitluses, sh [[saakloom]]ade ja vaenlaste vastu suunatud ründel. ==Viited==

Närvikiud: erinevus redaktsioonide vahel