Redaktsioon: 4. jaanuar 2021, kell 21:32 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. jaanuar 2021, kell 22:05 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Sünaps''' on koht, kus ühe [[neuron]]i (närviraku) [[akson]] puutub peaaegu või täiesti kokku teise neuroni [[dendriit\|dendriidi]] või [[rakukeha]]ga või [[meeleelund]]i, [[lihas]]- või [[nääre\|näärme]][[rakk\|rakuga]]. Sünapside ülesanne on [[erutuse ülekanne]], kuid nad võimaldavad ka [[signaalitransduktsioon]]i moduleerimist ning suudavad ka kohanevate muutuste abil infot talletada. Sünapsid jagunevad elektrilisteks ja keemilisteks sünapsiteks. Keemiline sünaps koosneb sünapsieelsetest ja sünapsijärgsetest neuroni osadest koos vahele jääva [[sünapsipilu]]ga. Sünapsipilu sobiva, püsiva kauguse kahe närviraku vahel aitab moodustada [[transmembraansed valgud\|transmembraansete valkude]] [[neureksiin]]i ja [[neuroligiin]]i vaheline ühendus. Sünapsid võimaldavad [[närvisüsteem]]i ühendust [[organism]]i teiste [[elundkond]]adega, nii näiteks kohtuvad inimese [[närvisüsteem]] ja [[endokriinsüsteem]] [[hüpotalamus]]es.▼ Täiskasvanud inimese ajus on umbes 100 triljonit (10<sup>14</sup>) sünapsi. Ühel neuronil on 1 kuni 200 000 sünapsi. ▲Sünapsid jagunevad elektrilisteks ja keemilisteks ~~sünapsiteks~~sünapsideks. Keemiline sünaps koosneb sünapsieelsetest ja sünapsijärgsetest neuroni osadest koos vahele jääva [[sünapsipilu]]ga. Sünapsipilu sobiva, püsiva kauguse kahe närviraku vahel aitab moodustada [[transmembraansed valgud\|transmembraansete valkude]] [[neureksiin]]i ja [[neuroligiin]]i vaheline ühendus. Sünapsid võimaldavad [[närvisüsteem]]i ühendust [[organism]]i teiste [[elundkond]]adega, nii näiteks kohtuvad inimese [[närvisüsteem]] ja [[endokriinsüsteem]] [[hüpotalamus]]es. Termini "sünaps" võttis kasutusele [[1897]]. aastal [[Charles S. Sherrington]] neuronitevahelise ühenduse kohta, näiteks neuroni [[akson]]i lõpme ja teise neuroni [[dendriit\|dendriidi]] vahel.<ref>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Yale University Press; New Haven 1906, lk 18.</ref> ==Liigitus==

Sünaps: erinevus redaktsioonide vahel