Sünaps: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sünaps''' on koht, kus ühe [[neuron]]i (närviraku) [[akson]] puutub peaaegu või täiesti kokku järgmiseteise neuroni [[dendriit|dendriidi]] või [[rakukeha]]ga või [[meeleelund]]i, [[lihas]]- või [[nääre|näärme]][[rakk|rakuga]]. Teisisõnu on sünaps kahe närviraku vaheline ühenduslüli.

Sünapsid jagunevad elektrilisteks ja keemilisteks sünapsiteks. Keemiline sünaps koosneb [[sünapsipilueelne|sünapsipilueelsetest]]sünapsieelsetest ja [[sünapsipilujärgne|sünapsipilujärgsetest]]sünapsijärgsetest neuroni osadest koos vahele jääva [[sünapsipilu]]ga. Sünapsipilu sobiva, püsiva kauguse kahe närviraku vahel aitab moodustada [[transmembraansed valgud|transmembraansete valkude]] [[neureksiinineureksiin]]i ja [[neuroligiin]]i vaheline ühendus. Sünapsid võimaldavad [[närvisüsteem]]i ühendust [[organism]]i teiste [[elundkond]]adega, nii näiteks kohtuvad inimese [[närvisüsteem]] ja [[endokriinsüsteem]] [[hüpotalamus]]es.

Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et [[närviimpulss]] antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele [[rakk|rakule]] ([[sünaptiline pilu|sünaptilise pilusünapsipilu]] laius on umbes 2–4 nm). Näiteks kantakse niisuguste sünapside abil [[erutus]] kiiresti [[kalad]]e keha tagaosa [[lihas]]tesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda.

[[Pilt:Gap cell junction-en.svg|pisi|Aukliiduseks[[Aukliidus]]eks ([[Adhesioonimolekulid|adhesioonimolekul]]id) nimetatud [[transmembraansed valgud|transmembraansed valgumolekulid]] on neuroneid ühendav struktuur elektrilises sünapsis]]

Sünapsid närvirakkude vahel on enamasti keemilised. Sünapsi presünaptilisesünapsieelse ja postsünaptilisesünapsijärgse neuroni vahel on väike (umbes 190 [[ongström|Å]] või 20 nanomeetri laiune) [[sünaptiline pilu]], mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Presünaptilist ja postsünaptilist neuronit hoiavad just paraja vahemaa kauguselt koos [[Rakumembraan|rakkude membraan]]is paiknevad [[transmembraansed valgud]] [[neuroligiin]] ja [[neureksiin]]. Need valgud moodustavad kahe neuroni ühenduse, mille abil moodustub mikroskoopiline vahe, sünaptiline pilusünapsipilu. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, eraldub sünaptilisse pilussesünapsipilusse [[keemiline aine|keemilist ainet]], mida nimetatakse (neuro)mediaatoriks, virgatsaineks ehk [[neurotransmitter]]iks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva [[retseptor (biokeemia)|retseptor]] [[valk|valgugaretseptorvalguga]] muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb [[närvisüsteem]]is toimuv [[informatsioon]]i edasiandmine ja töötlemine.