Sõõro külakool: erinevus redaktsioonide vahel

Koolipäev algas alati lühikese palve ja koraaliga. Tunniplaanis olid usuõpetus, eesti ja vene keel, rehkendamine ning ilukiri. Kord nädalas laulmine, kus lauldi ainult venekeelseid laule, nii riigihümni kui ka rahvalikke lugusid. Peale kolmandat tundi sõid õpilased tavaliselt lõunat. Koolist puududa ei tohtinud, sest iga puudutud päev tähendas vanematele 10 kopikat trahvi. Õpilasi karistati korra rikkumise eest ahju kõrval põlvili seismisega või pärast tunde jätmise ehk kinnijäämisega. Kevadel umbes paastumaarjapäeva paiku toimus "koolikaemine", kus nooremad õpilased lugesid kirikuõpetajale ette kümmet käsku ja laulsid mõnd koraali salmi. Suuremad lapsed seevastu pidid soravalt Uut Testamenti lugema, katekismust ning viit piibli peatükki peast teadma. Tublimad said kingituse, näiteks Marthin[[Martin LutheriLuther]]i ja [[Philipp MelanchthoniMelanchthon]]i eluloo. Ka kirikukantslist hõigati välja koolide revideerimistulemused. <ref>G. Mootse. (2003). Mineviku mälestused. 1, (lk 109 - 111) ''Võnnu kihelkonna ajaraamat''. 142 lk.</ref>

Vaatamata pikale ajaloole on koolihoone suures osas säilitanud oma algse kuju. Esimene ja ainus suurem ümberehitamine toimus 1892. aastal tolleaegse koolmeistri, Daniel Lodi, tingimusel. Nimelt oli koolmeistril suur pere ning see vajas ruumi. Nii ehitati koolile juurde kolmetoaline koolmeistri korter, kus ehitusmatrjalinaehitusmaterjalina oli kasutusel esimese, vana koolihoone, materjal. Ehituse käigus muudeti peaukse ja eeskoja asukohta. Mõne aasta jooksul ehitati kooli lähedusse ka uus tall ja laut. 1920.–1930. aastatel tehti valdavalt pisemaid remonditöid, näiteks osa hoone akendest suurendati.<ref name= "register">https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2008_1_Sooro_Suitsu_kylakoolimaja_4298_avaldamiseks.pdf 12.12.19.Kl 23.00</ref>