Kuriuss
Registreerunud: 13. juuni 2011
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
330. rida:
:: Mina pidasin parasiitsõna definitsioonina silmas seda, et "parasiitsõna on (keeles) mehaaniliselt tarvitatav täitesõna. Inimeste kõnet risustavad tihti parasiitsõnad, nagu „kuule”, „no tead”, „eks ole”, „tähendab” vms." (nagu see on kirjas EKSS-is) ja õige veidi ümber öeldult seda: "parasiitsõna on sageli korratav sisutühi täitesõna" (nagu see on kirjas Sõnaveebis). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 22:04 (EET)
::: "Vä" ju ongi sisutühi täitesõna. Selle asemel, et küsida "On sul külm?", küsitakse "On sul külm vä?". Toonitan, et küsimus on moodustatud juba esimeses näitelauses, sellele sõna "vä" lisamine ei tee senisest küsimusest rohkem ega suuremat küsimust, kui see oli ilma sõnata "vä". [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 22:16 (EET)
::::Ei saa nõus olla. Kas sa Andrese linki vikisõnastikule ja minu linki Metslangi artiklile lugesid? Need selgitavad, kuidas "vä" on küsipartikkel. "Vä" kasutatakse tavaliselt lausetes, mis ilma selle partiklita poleks küsimused ja seda annab edasi ka [[üldküsilause]] artikli näide "Sul on kiire vä?", kus "vä" seega ei saa kuidagi mehaaniliselt tarvitatav täitesõna olla. Aga ka sinu siintoodud näites on "vä"-l funktsioon - see rõhutab, et tegu on küsimusega, sest "On sul külm?" ise on suhteliselt vähemlevinud küsimuse moodustamise viis. Sisutühjaks täitesõnaks olemine tähendaks, et "vä" lisatakse suvaliselt iga teise lause lõppu, mitte vaid teatud küsilausetesse. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 13:49 (EET)
::::Võib-olla tekitab ses küsimuses arusaamatusi see, et "vä" (nagu keeleteadlased ütlevad) on eesti keeles uuemal ajal kujunenud küsipartikkel, mis osadele inimestele on nö sünnist saati olnud loomulik keele osa nagu "kas"-partikkelgi ja selle sisutühjaks pidamine tundub sama veider kui "kas"-i sisutühjaks pidamine, aga osadele on see uus nähtus, mille kasutamist nad ise ei pea vajalikuks ja selle teiste poolt kasutamine tundub veider, ebavajalik või isegi sisutühi? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. jaanuar 2021, kell 13:49 (EET)
:Tahtsin sama asja öelda, mis Andres. Lisan, et vast on "keelelisest lohakusest" võimalik rääkida ka suhteliselt neutraalselt (nagu Helle Metslang siin: [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_1/OK_2006-1_01.pdf]; samas nt Hindi artiklis paistab see väljend - nagu ka "keeleline lodevus" - siiski ta isikliku väärtushinnanguna) ja võib-olla lauselõpu "või/vä" paigutada Eesti keele käsiraamatus toodud parasiitsõna mõiste alla ("''vääras tähenduses kasutatav, teis(t)e sõna(de) tähendusalale tunginud sõna''" - kuigi "kas" ja "või/vä" pole täpselt sama tähendusega). Aga sellest tuleks Vikipeedias kirjutada nii, et ei jääks mitteneutraalset või valet muljet ja lugeja saaks aru, mida "lohakuse" ja "parasiitsõna" all mõeldakse. Üldise sõnana on "lohakas" väärtushinnang ja "[[parasiitsõna]]" vikiartikkel räägib antud kontekstis kindlasti valest tähendusest. Kui "lohakus" tähendab olemasolevate keelendite lühendamist või uute leiutamist või midagi muud, siis nii võikski kirjutada - see oleks arusaadavam. Teisest küljest ei näe ma taolise kirjelduse väljatoomisel eriti mõtet, sest vast pea kõik keelendid on millalgi sündinud lohakast keelekasutusest ja väga paljud olnud millalgi parasiitsõnad, sh ka "kas"-küsisõna (ülaltoodud Metslangi artikkel kirjeldab nii "või/vä" kui "kas" kujunemist).--[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. jaanuar 2021, kell 20:22 (EET)
| |||