Papagoilised: erinevus redaktsioonide vahel

'''Papagoilised''' (''Psittaciformes'') on selts lindelinnuselts, kesmis on levinud peamiselt [[Neotroopiline riikkond|neotroopilises]], [[Paleotroopiline riikkond|paleotroopilises]] ja [[Austraalne riikkond|austraalses]] vööndiskliimavööndis.<ref>Forshaw, Joseph M. 2006. ''Parrots of the World: An Identification Guide''. Princeton University Press.</ref><ref>Parr, Mike; Juniper, Tony 1998. ''Parrots: A Guide to Parrots of the World''. London: Christopher Helm Publishers.</ref>

PapagoidelePapagoisid on omaseksiseloomustab suur ja tugev nokk, püstine hoiakkehahoiak ja tugevad jalad. Paljud papagoid on värvikirevad.

AsustavadPapagoid elavad peamiselt ekvatoriaalseidekvatoriaalsetes vihmametsivihmametsades, ent ka mägipiirkondimägipiirkondades ([[kea]]) ja asulaidasulates ([[kaeluspapagoi]]).

Papagoide tavatoidukstavatoit on seemned, puuviljad, pähklid, nektartaimenektar ja noored taimed. EnamikPapagoid papagoisidpesitsevad pesitsebenamasti puuõõnsustes.

Enamik neistNad on üldiselt väga intelligentsedtargad, näiteks suudavad jäljendada hääli.

Peamiselt ohustab papagoisid laienevüha suurenev lemmikloomakaubandus. Kuna papagoid on ühedäärmiselt populaarsemadpopulaarsed lemmiklinnud., on neil suur oht langeda röövpüügi ohvriks. Samuti püütakse neid ka selleks, et neist valmistada ehteid ja kostüüme.

Samuti on papagoidel tugevad jalad, teravate ja piklike küünistega jalad. Jalgu kasutatakse ronimiseks ja okstest haaramiseks. Mõned liigid kasutavad neid ka toidu haaramiseks ja purustamiseks.

Kakaduudel on peas ka liikuv tutt.

MetsikuteVabas looduses elavate papagoide uurimisel on palju raskusi, kuna neid on raske püüda ja kui nad on kinni püütud on raske midagi märgata. Papagoid on head lendajad ja nendenad lennupilt onlendavad sirgesirgjooneliselt. Enamik liike veedab siiski suurema osa päevast oksal istudes või puuladvas ronides. Tihti kasutavad nad ronimiseks nokka. Maapinnal elavad papagoid on öise eluviisiga ja tugevate jalgadega.

EnamikPapagoid papagoisidtoituvad toitubsuures enamuses puuviljadest, seemnetest, pähklitest, õietolmust, nektaristtaimenektarist ja pungadest. TänuOma oma suurelesuure ja tugevaletugeva nokalenokaga onsuudavad nad võimelised purustamapurustada suuri ja kõvasidkõva koorega puuviljuvilju. Paljud liigid Ameerikas, Aafrikas ja Uus-Guineas neelavad savi, millest nad saavad mineraale ja mis eemaldab nende soolestikust mürgiseid aineid.