Cavendishi eksperiment: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
 
==Eksperimendi kirjeldus==
Cavendishi poolt ehistatud [[Väändevedru#Väändekaal|väändekaal]] oli tehtud kuue jalakoosnes (1.8&nbsp;m) pikkusest puust vardast, mis rippus horisontaalselt traadi otsas. Puust varda mõlemasse otsaotstesse oli kinnitatud 51 mm diameetriga 0,73 kg raskust [[Tina|tinast]] sfäärikera, mille läbimõõt oli 51 mm. Kaks suuremat läbimõõduga 300 mm läbimõõdugaja 158 kg tinast kera olid asetatud väiksematest sfääridestkeradest ligikaudu 230 mm kaugusele. jaSuuremate neidkerade hoitiasukoht paigaloli eraldifikseeritud teistestväiksematest keradest eraldi seisvalt.<ref>[https://books.google.com/books?id=O58mAAAAMAAJ&pg=PA59 Cavendish 1798], p.59</ref> Eksperimendis mõõdeti väikeste ja suurte kerade vahelist nõrka gravitatsioonist tulenevat tõmbejõudu.
[[File:Cavendish Experiment.png|thumb|left|250px|Läbilõige Cavendishi väändekaalust koos ruumiga, milles ta asus. Suured kerad olid riputatud raami külge, mille abil sai neid väljaspool ruumi oleva ploki abil pöörata väikeste kerade lähedasse asendisse. Joonis oli Cavendishi artiklis nummerdatud, kui Joonis 1.]]
[[File:CavendishSchematic111.jpg|thumb|left|250px|Vaade, mis näitab väändekaalu varrast (''m''), suurt kera (''W''), väikest kera (''x''), ja eraldavat karpi (''ABCDE'').]]
 
Kahe suure kera paigutatakse puust varda otstesse. Suurte ja väikeste kerade vaheline tõmbejõud paneb puust varda pöörduma ja temaga ühendatud traadi väänduma. Mõõtes varda pöördenurka ja teades traadi [[Väändevedru#Väändetegur|väändetegurit]] sai Cavendish määrata masside vahel mõjuvatemõjuva jõududejõu suurust. Väikesele kerale mõjuvat gravitatsiooni jõudu saab otseselt mõõta teda kaaludes. Kahe kera vahelise jõu ja väikese kera gravitatsioonijõu suhe lubas arvutada Maa [[Tihedus|tiheduse]] suurust kasutades [[Newtoni gravitatsiooniseadus|Newtoni gravitatsiooniseadust]].
 
Cavendish sai tulemuseks, et Maa tihedus on {{val|5.448|0.033}} korda suurem vee tihedusest. Cavendishi avaldatud artiklis esineb väärtus {{val|5.480|0.038}} tuleneb aastal 1821 [[Francis Baily]] poolt leitud veast ühes tehtes.<ref name="Poynting 1894">[https://books.google.com/books?id=dg0RAAAAIAAJ&pg=PA45 Poynting 1894], p.45</ref><ref> Chisholm, Hugh, ed. (1911). "Cavendish, Henry" . Encyclopædia Britannica. 5 (11th ed.). Cambridge University Press. pp. 580–581.</ref>