Metsatüüp: erinevus redaktsioonide vahel

[[Salumetsad]] on kujunenud kunagistest [[Laialehised metsad|laialehistest metsadest]]. Need kasvavad peamiselt lamm- ja moldorgudes. Levivad toitainete- ja karbonaadirikastel, veega hästi varustatud muldadel. Lisaks on mullad [[neutraalse reaktsioon]]iga ning see tagab [[metsakõdu]] kiire lagunemise ja huumusrikka mullakihi tekkimise. Vete liikuvus on tänu maapinna langule ja soodsatele filtratsioonitingimustele hea – põhjavesi on kõrgel.<ref name="Metsad" /> Puurinne on liigirikas. Looduslik põhiliik on [[sanglepp]]. Sagedased on lehtpuu enamusega segapuistud, kus valitseb kask või kuusk ning lisaks leidub veel haaba, saart, sangleppa ja harvem [[pärn]]a. Iseloomulik on männi puudumine. Alusmets on paiguti tihe ja liigirikas. Alustaimestik on lopsakas ja väga liigirikas. Iseloomulik on puhmarinde puudumine ning kõrge rohurinde esinemine.<ref name="Valk" /> Kasvukohatüüpidest esinevad salumetsades [[Jaanus Paal |J. Paali]] järgi [[naadi kasvukohatüüp]], [[sinilille kasvukohatüüp]] ja [[kuukressi kasvukohatüüp]]<ref name="J.Paal" />, [[Erich Lõhmus |E. Lõhmuse]] järgi [[naadi kasvukohatüüp]] ja [[sõnajala kasvukohatüüp]]<ref name="Metsamõisted" />. Salumetsad on levinud Eesti ida-, edela- ja keskosas. Eesti metsadest moodustavad salumetsad [[statistiliseMetsa metsainventuurinventeerimine |statistiline metsainventuuri]] andmetel J. Paali klassifikatsiooni järgi rühmitades u 21% ja E. Lõhmuse klassifikatsiooni järgi rühmitades üle 10 protsendi.<ref name="Aastaraamat Mets 2014" />. Levikult on salumetsad vastavalt 2. (14-st) ja 5. (10-st) kohal.