Metsandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
→Eesti metsanduse lühiajalugu: linkide parandus |
||
41. rida:
Metsanduse areng Eestis on sarnanenud arenguga mujal [[Euroopa|Euroopas]]. Keskajal sätestati mitmeid seadusi, mis mingil määral reguleerisid metsa kasutamist. 1297. aastal andis Taani kuningas [[Erik Menved]] välja dekreedi, mis ei lubanud puude maharaiumist [[Naissaar]]el, [[Aegna]]l ja [[Paljassaar]]el. 1664. aastal tuli Rootsi võimuga ka selle [[metsaseadus]]. Seaduses oli sätestatud, et metsi ei tohtinud maha raiuda, kui selle asemele ei rajatud põldu või heinamaad.<ref name="dfpkw" /> Järgmiseks metsamajandamist reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779. aastal [[Metsavaht|metsavahi]] (Försterid) ametikoha loomine, metsavahid vastutasid otseselt selle eest.
Juba 18. sajandist on Eesti metsi korrapärase sihtidevõrgustiku abil jagatud [[Kvartal (metsandus)|kvartaliteks]]. Sihtide lõikumispunktidesse pandi piirnevate kvartalite numbritega [[kvartalipost|postid]] või kvartali nurkadesse kvartalinumbritega tahvlikesed. [[Kvartalisiht]]e kasutatakse metsas orienteerumseks, jahipidamisel [[kütiliin]]i paigutamiseks, liikumisteedena (sh [[metsamaterjal| metsamaterjali]] [[väljavedu|
Eesti iseseisvumisel rajati [[Põllutööministeerium]], mille alluvuses oli ka metsaosakond. Loodi metskonnad ning mõisametsadest said riigimetsad, mis toona moodustasid 70% kogu metsast.<ref name="eestimets" />
| |||