Redaktsioon: 1. oktoober 2015, kell 22:16 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 320 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. detsember 2020, kell 22:55 redigeeri eemalda Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust Lisainfot ja teksti neutraalsemaks Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: '''Dietrich von Cleen''' (ka '''Clee''', '''Kleen'''; umbes [[1455]] – [[1531]]) oli [[Saksa ordu]] Saksa orduharu meister ([[Saksa meister]]) aastatel [[~~1519~~1515]]–[[1526]]. Dietrich von Cleen pärines [[Wetterau]] piirkonna alamaadlisuguvõsast ning astus [[1477]]. aastal Saksa Ordusse. [[1489]]. aastal sai temast [[Hessen]]i (Marburgi) orduprovintsi maakomtuur (kõrgeim ametnik). Tal oli oluline roll ka Hesseni maakrahvkonna võimustruktuuris, muu hulgas oli ta [[1509]]–[[1514]] alaealise maakrahvi [[Philipp I (Hessen)\|Philippi]] regentnõukogu liige. Cleen oli Saksa meistriks ajal, mil [[kõrgmeister]] [[Albrecht von Hohenzollern]] ordu Preisimaa haru sekulariseeris ([[1525]]. aastal). Seega jäi ordu ilma nii oma kõrgeimast juhist kui ka kesksetest valdustest. Nii tõusis mõjukaimaks orduharuks tegelikult [[Liivi ordu]], mille valdused olid suuremad ja asetsesid kompaktsemalt kui Saksa orduharul, pealegi olmas ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] suurt autoriteeti nii Liivimaal kui ka väljaspool seda. Cleen leidis aga, et Saksa meister peaks saama uueks kõrgmeistriks või vähemalt selle kohusetäitjaks, sest see asus ordu peamistele toetajatele [[paavst]]ile ja keisrile geograafiliselt oluliselt lähemal ning pealegi püüdis ta nende abil tagasi saada ka Preisimaad, Plettenberg oli viimase proovimisest aga kohe loobunud ja soovis ka orduvalitsemises pigem kahe ordumeistri vahelist koostööd, mitte ühe domineerimist. [[1526]]. aastal puhkeski kahe orduharu vahel tugev rivaliteet, kui Plettenberg suutis suvel endast ajutiselt teha kogu Liivimaa kõrgeima valitseja ja saata Saksa-Rooma riiki äärmiselt esindusliku delegatsiooni, mida juhtis [[Riia peapiiskop]] [[Johann Blankenfeld]] isiklikult. Kleen otsustas seepeale ordumeistri ametist tagasi astuda ja loovutas selle [[Walter von Cronberg]]ile, kes oli tunduvalt mõjukam ja agressiivsem Saksa orduharu positsiooni eest võitleja. 1515. aasta 22. aprillil valiti Cleen [[Frankfurt\|Frankfurdis]] ordukapiitlil Saksa meistriks, sama aasta 5. septembril võttis ta ametikoha meistri residentsis [[Horneck]]is üle. Cleenil tekkisid õige pea vastuolud ordu [[kõrgmeister\|kõrgmeistri]] [[Albrecht von Hohenzollern]]iga, kes püüdis lisaks Preisimaale oma positsiooni ka Saksa ja Liivimaa harude üle tugevdada. Cleen järgis seevastu eelnevate Saksa meistrite poliitikat ning taotles orduharu veelgi suuremat autonoomiat. Selles osas tegi ta koostööd ka sarnast poliitikat ajanud [[Liivimaa ordu maameister\|Liivimaa meistri]] [[Wolter von Plettenberg]]iga. Eelkõige kasvasid Cleeni ja Plettenbergi vastuolud kõrgmeister Albrechtiga [[Ratsanikesõda\|Ratsanikesõja]] ajal ([[1519]]–[[1521]]) ja järel, kui rahahädas kõrgmeister Saksa ja Liivimaa harudelt üha suuremat sõjalist ja rahalist abi taotles. Sõja tagajärjel olid Albrechtil tekkinud suured võlad, mille vähemalt osalist kustutamist ta orduharudelt soovis. Cleeniga jõudis ta kokkuleppele [[1524]]. aasta lõpus, kui kõrgmeister laiendas Saksa haru privileege, muu hulgas lubades orduharul täiesti vabalt valida uusi maameistreid (varem olid kõrgmeistrid nõudnud kahe meistrikandidaadi esitamist, kelle seast nad oma valiku langetasid). [[1525]]. aasta kevadel sekulariseeris kõrgmeister ordu Preisimaa valdused, muutes need ilmalikuks Poola kuningale alluvaks vasallhertsogkonnaks. Seega jäi ordu ilma nii oma kõrgeimast juhist kui ka kesksetest valdustest. Nii tõusis mõjukaimaks orduharuks tegelikult [[Liivimaa ordu]], mille valdused olid ulatuslikumad ja asetsesid kompaktsemalt kui Saksa orduharul. Peale selle tabas Saksa orduharu rängalt ka [[Saksa talurahvasõda]], mille käigus rüüstati ja põletati maha Saksa meistri residents Horneck ning meister ise pidi põgenema [[Pfalzi kuurvürst]]i juurde [[Heidelberg]]i. Preisimaa kaotuse järel tekkis küsimus, kes peaks saama uueks ordu juhiks. Cleen leidis, et Saksa meister peaks vähemalt esialgu olema kõrgmeistriameti kohusetäitja; seda eelkõige Saksamaal, kus paiknesid ka neli varem kõrgmeistrile allunud nn Preisimaa orduprovintsi (Koblenz, Austria, Etsch ja Burgundia-Elsass). Vältimaks nende valduste kaotsiminekut, taotles Cleen juba 1525. aasta suvel ja sügisel nende poolset tunnustust endale kui ajutisele ordu juhile, mille ta mööndustega ka sai. Ordupea positsioonist oli huvitatud aga ka Plettenberg, kes pealegi kartis, et Saksa meister saavutab kõrgmeistrikohta enda ametiga liites liialt domineeriva positsiooni ordus, mis hakkab Liivimaa haru poliitikat kahjustama. Kahe orduharu vaheline rivaliteet sai ilmseks [[1526]]. aastal, kui Plettenberg suutis suvel saavutada Liivimaal ajutiselt domineeriva positsiooni ([[Volmari liit\|Voilmari liidu sõlmimisega]]) ja aasta lõpus saatis ta keisri, paavsti ja Püha Rooma keisririigi juurde esindusliku delegatsiooni, mida juhtisid [[Riia peapiiskop]] [[Johann Blankenfeld]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Hermann Ronneberg]]. Seoses ordusisese võimuvõitluse teravnemisega otsustas umbes 70-aastane Cleen Saksa meistri ametist tagasi astuda, misjärel valiti uueks meistriks [[Walter von Cronberg]], kes oli juba pikka aega olnud Cleeni peamisi lähikondlasi. Cleen sai erru mineku järel enda elatiseks Weißenburgi komtuurkonna (praegu [[Wissembourg]] [[Prantsusmaa]]l), kus ta elas kuni oma surmani 1531. aastal. {{algus}} {{eelnev-järgnev\|eelnev=?[[Johann Adelmann von Adelmannsfelden]]\|nimi=[[Saksa meister]]\|aeg=[[~~1519~~1515]]–[[1526]]\|järgnev=[[Walter von Cronberg]]}} {{DEFAULTSORT:Cleen, Dietrich von}}

Dietrich von Cleen: erinevus redaktsioonide vahel