[[Eestimaa kubermang]]u kuulumise ajal [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] koosseisu kasutasid Tallinnas asuvad rootsiRootsi sõjaväeosad garnisonikirikuna [[Suur-Kloostri tänav]]al asunud [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Püha Miikaeli kloostrikirikut]].
Pärast Venemaa tsaaririigile edukat [[Põhjasõda]] ning Tallinna vallutamist 1710. aastal Vene vägede poolt kasutati Uue Johannese (Jaani) seegi hoonet aastatel 1710–1716 veneVene vägede garnisoni [[Vene Õigeusu Kirik]]una<ref>[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/476/5/S6tsov.pdf Eesti Õigeusu piiskopkonna halduskorraldus ja vaimulikkond 1945-1953, lk 16, Andrei Sõtšov]</ref>, kuid seoses suure kogukonna arvuga jäid ruumid peagi väikeseks ning [[1716]]. aastal sundis [[Eestimaa kuberner]] krahv [[Aleksandr Menšikov]] rootslaste [[Rootsi-Mihkli kogudus]]e lahkuma oma senisest endisest [[Suur-Kloostri tänav]]al asunud [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik#Rootsi-Mihkli koguduse kirik|Tallinna Püha Mihkli kloostrikirik]]ust, kus kogudus oli tegutsenud alates 1. juunist 1631. aastal ja alles aastal 1726 leidis rootsikeelne kogudus tegevuse jätkamiseks ruumid Rüütli tänava endistes seegiruumides, mis pühitseti [[1733]]. aastal.
Senine Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, [[Suur-Kloostri tänav]]al muudeti veneVene vägede [[Tallinna garnison]]i kirikuks -– [[Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise peakirik|Issanda Muutmise peakirik]]uks. Analoogselt võtsid Venemaa keisririigi sõjaväelased ka [[Narva]]s asunud rootslaste [[Narva Toomkirik]]u oma valdusse.
[[Eesti NSV]] ajal kasutati hoonet [[raskejõustik]]usaalina.
