Diakonisside Asutis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
[[Tallinna Diakonisside Selts|Tallinna Evangelistliku Lutherliku Diakonisside Selts]]i esimene [[Diakon (hoolekandja)|diakoniss]]ide maja, kus tegeleti haigete ja ravi ja hooldamisega, asutati [[1867]]. aastal [[Luise tänav]]al. Asutamise initsiaator oli [[parun]] [[Nikolai von Stackelberg]] ja esimene arst [[Carl Berg]]. Tallinna diakonisside asutis kuulus Saksamaa Kaiserswerthi Diakonisside Liitu.
[[Fail:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Diakonisside Asutise (''Diaconissen Anstalt'') hooned, 1876. aasta Tallinna linnaplaanil, [[Tallinna–Riia postimaantee|Tallinna–Riia]] [[postimaantee]] ääres]]
 
Diakonissiasutuse töötajad ([[diakoniss]]id, [[prooviõde|prooviõed]] ja [[noviits]]id) moodustasid 1876. aastast [[Tallinna Oleviste kirik]]us eraldi koguduse, kuni 1894. aastal valmis Diakonisside asutise kirik.
==Ülesanded==
Diakonisside asutis ühendas endas mitme asutuse – [[haigla]], polikliiniku[[polikliinik]]u, [[vanadekodu]], laste varjupaiga, [[lastekodu]], algkooli[[algkool]]i ja [[Vaimuhaigus|vaimuhaigete]] varjupaiga – ülesanded. Tallinnas Diakonisside maja juures oli ka nõrgamõistuslike varjupaik, kuhu võeti saksa soost rahulikke naispatsiente.
 
Tallinna Evangelistliku Lutherliku Diakonisside Seltsi eesmärkide täitmiseks, hoolekandeõdede ja haigepõetajate teoreetiliseks ja praktiliseks ettevalmistamiseks rajatud Pärnu maantee ääres asunud diakonissideasutuse kompleksi olulisemateks osadeks olid haigla(hospidal), laste varjupaik ning vanadele ja töövõimetutele õdedele mõeldud vanadekodu ehk Elisabethheim. 19. sajandil tegutses asutise juures ka lastekodu, nõrgamõistuslike varjupaik ja juudi tütarlaste kool (1876–1885).
Diakonisside Asutist peeti üleval omavahenditest, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnalt]], Tallinna linnalt ja välisriikide diakonisside majadelt saadud toetuste abil ning ka liikmemaksudest.
 
Diakonisside Asutist peeti üleval omavahenditest, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnalt]], Tallinna linnalt ja välisriikide diakonisside majadelt saadud toetuste abil ning ka liikmemaksudest.
[[File:Tallinn, Pärnu mnt 123 (Diakonisside lasteaed) (1).jpg|pisi|Diakonisside lasteaia hoone, Pärnu mnt 123]]
==Juhtorganid==
Diakonisside Ühenduse esimees oli aastatel 1889–1897 [[Benjamin Hermann Karl Hesse|Hermann Hesse]], [[Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus|Tallinna Toomkogudus]]e pastor ja [[Oleviste kogudus]]e pastor.
18. rida ⟶ 22. rida:
 
==Tegevuse lõpetamine==
Diakonisside Asutis tegutses Eestis kuni 1939. aastani, mil asutise baltisakslastest juhtkond lahkus [[Umsiedlung]]i käigus Saksamaale ja asutise asjaajamine anti üle [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]uleu [[Tallinna Jaani kogudus]]ele. Enne asutise sundlõpetamist kuulusid Diakonisside Seltsi nõukogusse praost [[Konrad von zur Mühlen]], direktor [[Ernest von Rosen]], L. Maydell, õpetaja [[Viktor Woldemar Theodor Speer]], insenerid N. Mickwitz ja [[Maximilian von Arronet]]. Haigla rektor oli õpetaja [[Wolfgang Seesemann]], haigla juhataja [[Hugo Hoffmann]].
 
1940. aastal reorganiseeriti diakonisside haigla [[Tallinna Sisehaiguste Haigla]]ks, seejärel [[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]i IV Valitsuse Vabariiklikuks Haiglaks ja 1990. aastal [[Magdaleena Haigla]]ks.
 
1999. aastast kuuluvad asutise hooned, [[Pärnu maantee]] 102 AS [[Feer]]ile ning on pärast ümberehitusi kasutusel kontori- ja büroohoonena.
 
==Diakonisside Asutise hoonestus==