Läti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
266. rida:
{{Vaata|Läti ajalugu}}
Läti territooriumile tekkis asustus 9000 aastat eKr. [[Balti hõimud]] jõudsid [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Balti hõimudel kujunesid välja kaubateed [[Rooma riik|Rooma]] ja [[Bütsants]]iga. Enamasti müüsid baltlased kohalikku [[merevaik]]
===Keskaeg===
Kohalikel rahvastel oli ka varasemaid kogemusi välismaailmaga, [[12. sajand]]il aga saatis [[Rooma-katoliku kirik]]u pea [[Rooma paavst]] Liivimaale esimesed misjonärid. Misjonärid tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust, kuid [[ristiusk]] ei leidnud laia kõlapinda ja kohalikud hõimud olid tugevalt ristiusustamise vastu. Seetõttu saadeti Liivimaale relvastatud jõud, kelle abiga sunniti rahvad alistuma ja laskma end ristida. {{Vaata ka|Liivi ristisõda}}
[[13. sajand]]il vallutasid sakslased kogu tänapäeva Läti territooriumi. Koos Lõuna-Eestiga moodustati riik, mida tänapäeval teatakse kui [[Vana-Liivimaa]]. [[1228]]. aastal liideti Riia [[Hansa liit]]u. Hiljem kuulusid sinna ka [[Cēsis]], [[Limbaži]], [[Koknese]] ja [[Valmiera]]. Sellest ajast saadik oli Riial
{{Vaata ka|Kuramaa piiskopkond}}
307. rida:
===Läti ärkamisaeg ===
{{vaata|Esimene Läti ärkamisaeg}}
Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silmapaistvate nimedega nagu [[Kaspar Biezbārd]], [[Juris Alunāns]], [[Krišjānis Valdemārs]], [[Krišjānis Barons]], [[Atis Kronvald]], Joh Jurjān. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega ka tänapäeva Eesti alal, eriti Tartus, kus nad õppisid [[Liivimaa kubermang]]u ainsas ülikoolis – [[Tartu ülikool]]is.
===Läti poliitilised organisatsioonid===
| |||