Aino Thauvón-Suits: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Aino-Thauvon-Suits.jpg|paremal|pisi|Aino Thauvón-Suits]]
'''Aino Emilia Thauvón-Suits''' ([[9. november]] [[1884]] [[Haapajärvi linn|Haapajärvi]] kihelkond, Oulu lään, Soome – [[8. august]] [[1969]] [[Göteborg]], [[Rootsi]]) oli [[Soomlased|soome päritolu]] [[estofiil]]ist tõlkija ja kirjanik ning ühiskonnategelane
==
[[Fail:NIKOLAI_TRIIK_1914_Aino_Suitsu_portree.jpg|pisi|"Aino Suits", 1914, [[Nikolai Triik]]]]
Aino Emilia sündis [[pastor]] Emil Thauvóni (1858–1926) ja Katarina Thauvóni (s. Hedmansson, 1859–1892) esimese lapsena. Aino oli
Aino õppis [[Oulu]] tütarlastekoolis, hiljem [[Mikkeli]] tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas 1900. Pärast täiendas ta end [[Helsingi]] uues ühisgümnaasiumis, et astuda 1903. aasta sügisel [[Helsingi Ülikool]]i. Ta valis peaaineteks soome keele ja kirjanduse, soome ja võrdleva etnograafia, kunstiajaloo ülemastmes, soome ja võrdleva rahvaluule ja geograafia. Lisaks õppis ta joonistamist.▼
▲Aino Emilia sündis [[pastor]] Emil Thauvóni (1858–1926) ja Katarina Thauvóni (s. Hedmansson, 1859–1892) esimese lapsena. Aino oli saanud 8-aastaseks, kui tema ema suri. Talle sai saatuslikuks kuuenda lapse sünnitamine. Isale jäid lisaks Aino Emiliale lapsed Kaarlo Johannes Thauvón, Arvo Immanuel Thauvón, Toini Maria Thauvón ja Lyyli Elisabeth Thauvón. 1894. sai Aino kasuema, kui isa abiellus Maria Montelliga, ning sündisid veel lapsed Aili Maria Thauvón ja Esko Emil Thauvón.
Oma tulevase abikaasa [[Gustav Suits]]uga tutvus Aino 1906. aastal Helsingis Emakeele Seltsis (''Kotikielen
▲Aino õppis Oulu tütarlastekoolis, hiljem Mikkeli tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas 1900. Pärast täiendas ta end Helsingi uues ühisgümnaasiumis, et astuda 1903. aasta sügisel [[Helsingi Ülikool]]i. Ta valis peaaineteks soome keele ja kirjanduse, soome ja võrdleva etnograafia, kunstiajaloo ülemastmes, soome ja võrdleva rahvaluule ja geograafia. Lisaks õppis ta joonistamist.
Aino ja Gustav Suits aitasid kaasa [[Eesti]] iseseisvuse tunnustamisele läbi välisdelegatsioonide tegevuse korraldamise. Aino saadeti talunaiseks maskeerituna salajase kullerina Tallinna nõu pidama ja raha tooma. Missioon kestis augustist oktoobrini, osutudes arvatust hädaohtlikumaks. Gustav Suits sai ülesandeks luua Stockholmis Eesti Informatsioonibüroo Skandinaavias. ▼
▲Oma tulevase abikaasa [[Gustav Suits]]uga tutvus Aino 1906. aastal Helsingis Emakeele Seltsis (Kotikielen Seuras), kus Gustav Suits pidas loengut. Aino ja Gustavi laulatus toimus 1911. aasta jaanuaris Pudasjärvil. Nad elasid Helsingis. Abikaasa Gustav Suits töötas Helsingi ülikooli raamatukogus, hiljem Vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. 1914. aastal sündis nende esimene laps [[Maret Suits]]. Laps sündis Aino isakodus. Õnne varjutas Aino tervisekriis, kuid peagi tervis taastus.
Luuletaja [[Eino Leino]] elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis. Kui Gustav Suits oli 1921. aastal asunud tööle [[Tartu Ülikool
▲Aino ja Gustav Suits aitasid kaasa Eesti iseseisvuse tunnustamisele läbi välisdelegatsioonide tegevuse korraldamise. Aino saadeti talunaiseks maskeerituna salajase kullerina Tallinna nõu pidama ja raha tooma. Missioon kestis augustist oktoobrini, osutudes arvatust hädaohtlikumaks. Gustav Suits sai ülesandeks luua Stockholmis Eesti Informatsioonibüroo Skandinaavias.
19. mail 1921 sündis Aino teine tütar [[Helga Suits|Helga]]. 1. juulil 1924 kinnitati Aino Suits [[Tartu
▲Luuletaja [[Eino Leino]] elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis. Kui Gustav Suits oli 1921. aastal asunud tööle [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i kirjandusajaloo professorina, korraldas Aino Suits Eino Leinole reisi Eestisse.<ref>https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html</ref> Leino kutsujaiks olid Tallinna ja Tartu kirjanikud ning kunstiühingu [[Pallas]] seltskond.
1933. aastal asutas Aino Suits koos Gustav Suitsu, [[Friedebert Tuglas]]e, [[Alfred Koort]]i jt kultuuriinimestega [[Tartu Draamateatri Selts]]i ja
▲19. mail 1921 sündis Aino teine tütar [[Helga Suits]]. 1. juulil 1924 kinnitati Aino Suits [[Tartu ülikool]]i soome keele lektoriks. Ta pidas soome keele loenguid nii algtasemel õpilastele kui ka edasijõudnutele, ta kursus "Jooni kaasaegsest soome kirjandusest" käsitles kirjanduslugu Kalevalast uuema kirjanduseni.
▲1933. aastal asutas Aino Suits koos Gustav Suitsu, [[Friedebert Tuglas]]e, [[Alfred Koort]]i jt kultuuriinimestega [[Tartu Draamateatri Selts]]i ja ta valiti selle esimeheks. Seltsi juures hakkas tegutsema näitekunstistuudio.
12. juulil 1940 põles Tartu pommitamise ajal maha Aino ja Gustavi Tiigi tänava kodu. Hävis kogu vara, sh nende käsikirjad ja hinnaline raamatukogu.
3. märtsil 1944 põgenes Aino koos oma noorema tütre Helgaga
1950. aastate alguses Gustav Suits haigestus. Ta suri 23. mail 1956. Vaevalt kaks kuud hiljem suri vähki vanem tütar Maret.
==
Nime '''Emilia Tavia''' all:
*
▲* [[Friedebert Tuglas]]: ''Vilkkuva tuli: Novelleja. Eesti keelest tõlkinud'' Emilia Tavia. Otava 1911.
Nime '''Aino Thauvón-Suits''':
*
▲* "Minu mälestuste Eino Leino. Kannatav inimene" (Tuntemani Eino Leino – kärsivä ihminen.) WSOY 1958.
{{viited}}
▲* "Gustav Suitsu noorus" Eesti Kirjanike Kooperatiivi Kirjastus. Lund 1964
▲*Raamat Aino Suitsu mälestused jäi lõpetamata.
▲== Viited ==
==
*Lasse Kangas
*Aino Suits. Päevaraamat 1901–1964.
{{JÄRJESTA:Thauvon-Suits, Aino}}
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome tõlkijad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Soomlased Eestis]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1969]]
[[Kategooria:Stockholmi Metsakalmistule maetud]]
| |||