Ida-Tallinna Keskhaigla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
|Tüüp = [[aktsiaselts]]
|Asutatud = 23.08.2001 – [[Tallinna linnavolikogu]] otsusega nr 226
|Kliinikud = <nowiki />
* Diagnostikakliinik
* Õendus- ja hooldusabikliinik
* Kirurgiakliinik
* Naistekliinik
* Silmakliinik
* Sisekliinik
* Taastusravikliinik
|Korpused = <nowiki />
* [[Ravi tänav]] 18, Tallinn
* [[Pärnu
* [[Hariduse tänav]] 6, Tallinn
* [[Energia tänav (Tallinn)|Energia tänav]] 8, Tallinn
* [[Magasini tänav]] 34, Tallinn
|Voodid = 538<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=560288 Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 «Haiglavõrgu arengukava» lisa]</ref>
|Töötajad = üle
*
*
*
*
*Juhatuse esimees, [[Ralf Allikvee]]
|Seisuga = 2010<ref>[https://pdfslide.tips/documents/ralf-allikvee-juhatuse-esimees-27oktoober-2010.html RALF ALLIKVEE JUHATUSE ESIMEES 27.OKTOOBER 2010]</ref>
}}
Aktsiaselts '''Ida-Tallinna Keskhaigla''' (lühend '''ITK''') on [[haigla]] [[Tallinn]]as.
37. rida ⟶ 38. rida:
Seni rahva seas kasutusel olevad nimed ITK korpustele: Keskhaigla või Tallinna Vabariiklik Haigla – [[Ravi tänav]]a korpuse kohta.
Ida-Tallinna Keskhaigla koosseisus on:
* Diagnostikakliinik
* Õendus- ja hooldusabikliinik
* Kirurgiakliinik
* Naistekliinik
* Silmakliinik
* Sisekliinik
* Taastusravikliinik
* [[Ravi tänav]] 18, Tallinn
* [[Pärnu maantee]] 104, Magdaleena üksuses asub [[Magdaleena polikliinik]], taastusravikliinik koos amputatsioonijärgse taastusravi osakonnaga, diagnostika-, kirurgia ja sisekliiniku erinevad keskused ja osakonnad, lisaks töötervishoiukeskus ja [[Hea Tervise Keskus]].
* [[Hariduse tänav]] 6, Tõnismäe üksuses asub viljatusravikeskus, lisaks naistehaigustekeskus, noortekabinet, emadusnõuandla ja [[Tõnismäe polikliinik]].
* [[Energia tänav (Tallinn)|Energia tänav]] 8, Järve üksuses asub hooldusravikliinik, kus pakutakse iseseisvat statsionaarset õendusabi, [[hospiits]]i ehk surija põetuse teenust ja koduõendusteenust.
* [[Magasini tänav]] 34, Magasini üksuses asub Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku osakond, kus osutatakse raviteenust Tallinna elanikele, kellel ei ole riiklikku ravikindlustust.
:Loksa linnas paikneb Loksa üksus, kus lisaks iseseisvale statsionaarsele õendusabile pakutakse mitmeid taastusraviprotseduure.
== Ajalugu ==
Ida-Tallinna Keskhaigla [[Ravi tänav]]a korpuse territooriumil on pikk meditsiiniga seotud ajalugu, mis ulatub [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] algusse. 1715. aastal anti Venemaa tsaaririigi võimude käsk püstitada keskne hospidal Venemaa admiraliteedi vajaduseks. Mereväehaigla rajati 1715. aastal praeguse ITK [[Ravi tänav]]a korpuse territooriumi lääneossa. Lisaks merehospidalile ehitati 1730. aastal maaväehospidal samuti tänapäeva Keskhaigla krundile, selle idaossa ajaloolise [[Tiigiveski tiik|Tiigiveski tiigi]] äärde. 1772. aastal ühendati<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8738 Juhkentali sõjaväehospidali peahoone, Mälestise ajalugu], Kultuurimälestiste register</ref> hilisema priihospidali kohal asunud maaväehospidal, mereväehospidaliga [[Juhkentali]]s. [[Ravi tänav]]a, Ida-Tallinna keskhaigla hoovist on leitud 18. sajandist pärit haudu<ref>Uwe Gnadenteich, [https://www.postimees.ee/6578151/haigla-hoovil-paljastus-vana-kalmistu Haigla hoovil paljastus vana kalmistu], www.postimees.ee, 26. aprill 2019</ref>. [[18. sajand Eestis|18. sajandil]] asus praeguse haigla krundil suur ja korralik [[kalmistu]] ja vanadel kaartidel on näha, et samas on asunud ka üks väike õigeusu puukirik.
=== Priihospidal ===
1783. aastal loodi [[Eestimaa kubermang]]u [[Üldhoolekandekolleegium|ühiskondliku hoolekande kolleegium]], mis asus looma esimest tsiviilisikutele mõeldud haigemaja. Oktoobris 1785 üüris kolleegium ühe agulimaja [[Karjavärav]]a ees, sinna paigutati 12 haigevoodit. 1786. aastal üüris kolleegium praegusel Ida-Tallinna Keskhaigla maatükil [[Veerenni asum]]is puumaja, kuhu paigutati Eestimaa Kubermangu Ühiskondliku Hoolekande Kolleegiumi Hospidali<ref>[[Heino Gustavson]], ENSV Meditsiiniajaloolaste Teadusliku Seltsi aseesimees; [[Väino Tupits]], Tallinna Vabariikliku Haigla peaarst, [https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1985/10/18/12 Kaks sajandit ja ikka veel kasvab], Sirp ja Vasar, nr. 42, 18 oktoober 1985</ref> 12 haigevoodit. Linnarahvas hakkas uut haiglat nimetama priihospidaliks, kuna seal anti vaestele tasuta ravi<ref>Ivo Karlep, [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tallinna-esimene-haigla-ravis-vaeseid-tasuta-n154893 Tallinna esimene haigla ravis vaeseid tasuta], www.pealinn.ee, 19. oktoober 2015 </ref>. Priihospidal juhiks oli [[Georg Ludvig Knobloch]], kes tegi ravikorraldusi, tööle võeti ka [[kirurg]] Mihhail Albrecht. Hiljem ostis Eestimaa kubermangu Ühiskondliku Hoolekande Kolleegium Tallinna Sadama valitsuse käest praeguse haiglakrundi koos hoonetega. Mereväehospidal oli üle viidud [[Juhkentali]] piirkonda. Priihospidali [[Vaimuhaigus|vaimuhaigete]] osakond avati raviasutuses eraldi 1796. aastal, kuid see oli vaid kinnipidamiskoht, kus ravimisega ei tegeletud.
1802. aastal sai peaarstiks [[Samuel Reinhold Winkler]]. 1804. aastal haiglas avati kuue voodikohaga sünnitusosakond, mis 1810. aastal viidi üle Pärnu maanteel paiknenud puithoonetesse. Loodi ka suguhaiguste osakond naistele ja meestele jne. Sünnitusosakond hakkas kandma Alexandra sünnitusasutuse nime, sest kuberneriproua Alexandra von [[Uexküll]] kandis suure osa sünnitusvoodi kuludest ning annetas raha samas paiknenud [[vaestemaja]] rajamiseks. 1847. aastal toodi sünnitusasutus tagasi üle Priihospidali majadesse.
[[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|left|Veerenni asumi piirkond 1910. aasta Tallinna linnaplaanil]]
[[Pilt:Priihospidali haigetebarakk.IMG 1932.JPG|pisi|left|Priihospidali haigetebarakk]]
1866. aastal enamus Maaväehospidali territooriumi barakke lammutati, Priihospidali haigetebarakk, endine kantonistide kasarmubarakk ehitati põhjalikult ümber haigla nakkusosakonna hooneks. Aastatel 1871–1872 tehti Priihospidalis ulatuslikke ehitus- ja remonditöid ja valmis uus kivist haiglahoone, mille haigla peahoone hävis [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aastal]]. Haigla peahoone juures asus peaarsti elamu, hiljem samas hoones haigla apteek. 1887. aastal valmis operatsioonituba. 1892. aastal asusid Priihospidalis tööle esimesed [[Halastajaõde|halastajaõed]].
[[Pilt:Priihospidali surnukuur.IMG 1935.JPG|pisi|Priihospidali surnukuur]]
Ravi 18 asus [[Priihospidali haigetebarakk]]<ref name="KRR_8666">{{kultuurimälestis|8666|Priihospidali haigetebarakk, 18. saj.}} (vaadatud 23.10.2020)</ref> ja 1897. aastal ehitatud [[Priihospidali vaimuhaigete osakonna põhjapoolne hoone|vaimuhaigete osakonna hoone]]<ref name="KRR_8669">{{kultuurimälestis|8669|Priihospidali vaimuhaigete osakonna põhjapoolne hoone, 1897. a.}} (vaadatud 23.10.2020)</ref>. Hoones oli voodikohti algselt 42, ja järgmisel aastal
Haiglas töötasid kirurgid Victor Plotnikov (töötas 1896–1898), [[Reinhold Karl Alexander Christian von Wistinghausen|Renaud von Wistinghausen]] ja günekoloog Wilhelm [[Knüpffer]], Johannes von Fick (töötas 1897–1898) ja hiljem Alexander Berg jt<ref>[[Arne-Lembit Kööp]], Esimesed eestlastest kirurgid Tallinna Keskhaiglas</ref>.
74. rida ⟶ 90. rida:
|Seisuga =
}}
Aastatel 1918–1940 kutsuti raviasutust [[Tallinna Linna Keskhaigla]]ks. Wistinghauseni lahkumise järel 18.12.1918 võttis Keskhaigla kirurgiaosakonna juhatamise üle esimese eestlasena [[Konstantin Konik]]. Tallinna Linna Keskhaigla ravihoonetena lisandusid endised Punase Risti majad [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]]a ääres. Haigla esimeseks ajutiseks juhatajaks oli dr. [[Paul Armsen]], pärastine kauaaegne naiste-
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal raviti sõjaväe haavatuid Linna Keskhaigemajas. Haavatuid ravisid [[Konstantin Konik]], [[Bruno Vahtrik]], [[Konstantin Pedussaar]] ja [[Josef Israelsohn]]. Vabadussõja lõppedes 1920. aastal oli haiglal 5 jaoskonda 280 voodikohaga, töötas 11 arsti<ref>Arne-Lembit Kööp, [https://arvamus.postimees.ee/3366463/arne-lembit-koop-ida-tallinna-keskhaigla-20-sajandi-sodade-keerises Ida-Tallinna keskhaigla 20. sajandi sõdade keerises], arvamus.postimees.ee, 18. oktoober 2015</ref>.
90. rida ⟶ 106. rida:
1940. aastal nimetati haigla Tallinna I Haiglaks, peaarstiks jäi [[Eduard Soonets]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal jäi haigla nimi muutmata ja peaarstina töötas 1943. aastani Eduard Soonets, järgmiseks (1943–1944) peaarstiks sai [[James Raukas]], kes põgenes saksa okupatsiooni lõpul Rootsi. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta 9. märtsi pommitamises]], vana haavaosakonna hoone hävis, põles haigla arstide elamu. Pommitabamusest purunes veevärk ja küttesüsteem, haigla oli rivist väljas üle kahe kuu. 1940. aastal tööl olnud endistest arstidest jätkasid pärast võimu vahetust tööd 6: [[Georg Järvekülg]], [[Benno Äniline]], [[Adda Mardna]], [[Armilde Äniline]], [[Salme Mänd-Lõvi]] ja [[Voldemar Juss]] ning varem volontäärina töötanud [[Julius Paldrok]]. Peaarstiks nimetati Punaarmeest tulnud [[Aleksander Taumi]] ja 1947. aastal sai peaarstiks Leningradist tulnud Venemaa eestlane [[Justin Norman]] ja 1950. aastal [[Zora Edlerskaja]].
=== Tallinna Vabariiklik Haigla ===
1952. aastal nimetati Keskhaigla, Tallinna Vabariiklikuks Haiglaks. Tallinna Vabariiklikust Haiglast on välja arenenud Tallinna Vabariiklik Vereülekande jaam (1941) ning Tallinna Vabariiklik Onkoloogiadispanser (1946).
108. rida ⟶ 124. rida:
==Välislingid==
* http://www.itk.ee
==Kirjandus==
* Ida-Tallinna Keskhaigla 230, [[Eesti Arst]] 2015; 94(Lisa 4): lk 1–144
[[Kategooria:Eesti haiglad]]
[[Kategooria:Tallinna raviasutused]]
| |||