Redaktsioon: 2. mai 2014, kell 02:49 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. detsember 2020, kell 18:11 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: Tarbimislaen võimaldab teha suuremaid kulutusi, mille jaoks inimesel pole laenamise hetkel raha: osta kodutehnikat, käia reisimas või teha remonti. Tehtud kulutused tuleb ajapikku laenuandjale koos [[intress]]iga tagasi maksta, selle poolest sarnaneb tarbimislaen laenuvõtja seisukohalt [[liising]]uga. Traditsioonilistest laenutüüpidest erineb tarbimislaen nii oma suuruse poolest – tarbimislaenud on suhteliselt väikesed – kui ka selle poolest, et sel pole üheselt määratletud otstarvet (erinevalt näiteks [[autoliising]]ust või [[kodulaen]]ust). Tarbimislaenu [[intressimäär]] on madalam kui kiirlaenudel, ent siiski kõrgem kui kinnisvaralaenudel. Laenu täpne suurus ja tagastamise tähtaeg ning intressimäär sõltub ~~teenusepakkujast~~teenuseosutajast, taotleja sissetulekutest, kohustustest ning tihti ka varasemast maksekäitumisest. Intressimäärade võrdlemisel on oluline mõista, kas intressimäär on laenu algsummalt või laenujäägilt. Seetõttu on objektiivsem hinnata tarbimislaene [[krediidi kulukuse määr]]a alusel. Krediidi kulukuse määr võtab arvesse kõik teadaolevad laenuga seotud kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud laenuga seotud kulud, mida klient on kohustatud tasuma. Eestisse jõudsid tarbimislaenud 2000. aastate majandusbuumi ajal.

Tarbimislaen: erinevus redaktsioonide vahel