Üldhoolekandekolleegium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Üldhoolekandekolleegium''' (ka ''üldise järelevalve prikaas, üldise hüveolu kolleegium''; vene Приказ общественного призрения, saksa Kollegium Allgemeiner Fürsorge) oli [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] [[kubermang]]udes (sh Eesti alal) [[hoolekanne|hoolekande]]-, [[tervishoid|tervishoiu]]- ja haridusküsimustega tegelev [[kubermanguvalitsus]]e asutus ([[kolleegium]]).<ref name="Ajalooarhiiv">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=627&lid=636 Üldhoolekandekolleegiumist Ajalooarhiivi fondiloendis] (vaadatud 21.06.2016)</ref>
Keisririigis asutati esimesed kolleegiumid [[1775]] [[Katariina II]] ajal.{{lisa viide}} Liivi- ja Eestimaal asutati esimesed kolleegiumid 1783 [[asehalduskord|asehalduskorra]] oludes. Kui Eesti alal asehalduskord kadus, siis kolleegiumite töö jätkus. Eesti alal tegutsesid [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e [[Eestimaa Üldhoolekandekolleegium|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e [[Liivimaa Üldhoolekandekolleegium]].<ref name="Ajalooarhiiv"/>
Kolleegiumi esimees oli vastava kubermangu kuberner ja liikmed vastava kubermangu kohtute esindajad: igast kohtust ([[ülemaakohus]], [[kubermangumagistraat]], [[ülemkorrakohus]]) kaks liiget. Kolleegium allus vahetult [[Venemaa keiser|Venemaa keisrile]] ja [[Valitsev Senat|Valitsevale Senatile]].<ref name="Ajalooarhiiv"/>
| |||